Tom Parker | Reclaim The Net
Ameerika Londoni saatkonnas esinedes hoiatas asepresident Kamala Harris “tehisintellektiga levitatava vale- ja eksitava informatsiooni” eest ning rõhutas kaitsevajadust “potentsiaalsete ohtude” vastu. Tema sõnavõtt leidis aset päev enne kui ta esindab USA-d tehisintellekti ohutuse alasel tippkohtumisel Suurbritannias.
“President Biden ja mina usume, et kõigil valitsuse, kodanikuühiskonna ja erasektori juhtidel on moraalne, eetiline ja ühiskondlik kohustus tagada, et AI võetakse kasutusele ja arendatakse edasi viisil, mis kaitseb avalikkust võimaliku kahju eest ja tagab, et kõik saaksid nautida selle eeliseid,” ütles Harris.
Ta jätkas, väites, et “tehisintellektipõhine väär- ja desinformatsioon” on eksistentsiaalne oht demokraatiale, ning kutsus sidusrühmi üles “kaaluma ja tegelema kogu tehisintellekti riskide spektriga”, et “tagada, tehisintellekti reaalne turvalisus”.
Harris märkis ka, et Biden-Harrise Valge Maja on teinud tihedat koostööd suurte tehisintellektiettevõtetega, et “kehtestada vastutustundlike tehisintellekti tavade miinimumnõuded”. Ta kirjeldas neid tavasid kui “esimest sammu turvalisema tehisintellekti tuleviku suunas”, ning nõudis uusi tehisintellekti käsitlevaid õigusakte.
Harrise kommentaarid tulevad mõned päevad pärast seda, kui Bideni Valge Maja andis välja korralduse “Turvalise ja usaldusväärse tehisintellekti kohta“, mille eesmärk on anda föderaalvalitsusele suurem kontroll tehisintellekti üle. Käskkiri nõuab, et teatavate tehisintellekti süsteemide arendajad jagaksid andmeid valitsusega ning annab valitsusele korralduse töötada välja standardid tehisintellekti ohutuse, sisu autentimise ja vesimärkide jaoks.
Bideni administratsiooni katsed haarata tehisintellekti üle kontrolli ohutuse ja nn väärinfo eest kaitsmise nimel peegeldavad mitmete teiste riikide, liitude ja foorumite seisukohti.
Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak, kes oli Ühendkuningriigi tehisintellekti tippkohtumise peamine eestvedaja, on väitnud, et tehisintellektiga kaasnevad uued “ohud” ja “riskid”, ning lubanud teha Ühendkuningriigist “turvalise tehisintellekti ülemaailmse liidri”. Ühendkuningriigi tehisintellekti tippkohtumise eesmärgid on samuti suunatud ohutusele, kusjuures selle eesmärk on “kaaluda tehisintellekti riske” ja “arutada, kuidas saab neid leevendada rahvusvaheliselt koordineeritud meetmete abil”.
Ka G7, ÜRO ja Euroopa Liit on teatanud erinevatest jõupingutustest, mis hõlmavad selliseid märksõnu nagu turvalisus ja nõuavad tugevamat ülemaailmset tehisintellekti juhtimist.
See ülemaailmse valitsuse tehisintellekti karmima reguleerimise nõudmine on ajendatud generatiivse AI vestlusroboti ChatGPT populaarsuse kasvust, mis kujunes selle aasta alguses kõige kiiremini arenevaks rakenduseks. Paljud tehisintellekti piirangutele suunatud üleskutsed peegeldavad samu meeleolusid, mis kõlasid, kui Open AI (ettevõte, mis arendas ChatGPT-d) tegevjuht Sam Altman esimest korda mais Kongressi ees esines.
Selle kuulamise ajal näis, et seadusandjad soovisid generatiivset tehisintellekti tagasi pudelisse panna ning avaldasid Altmanile ja teistele tunnistajatele survet, kuidas saaks tehisintellekti kontrollida, et see ei saaks toota sisu, mida ametiasutused peavad valeinformatsiooniks. Altman soovitas, et “kogu tööstusharu ja valitsus” teeksid koostööd – ettepanek, mis võimaldaks OpenAI-l, mis on üks suurimaid tehisintellekti tööstuse ettevõtteid, aidata kujundada eeskirju, mille alusel seda reguleeritakse.
Vaid mõned kuud pärast Altmani ettepanekut sisaldavad mitmed peamised tehisintellekti juhtimise raamistikud, sealhulgas USA, Ühendkuningriigi ja ÜRO omad, koostööd suurte AI ettevõtetega kui keskset elementi.
Seadusandjad ja valitsused põhjendavad tehisintellekti tsenseerimist ja kontrolli sageli väärinfo sildi all, mis kordab nende varasemat käitumismustrit teistes sektorites. Selles kontekstis võib tuua välja nende nõudmised allasuruda valimis-, koroonaviiruse ja kliimapettuseks tembeldatud teavet.
(haakub minu kommentaariga eelmise artikli juurde)
Kui tehisintellektiga võimendatud valeinformatsioon on oht demokraatiale siis pole viga mitte tehisintellektis vaid demokraatias (järelikult on siis demokraatial midagi viga).
Inimesed peaksid demokraatia asemel valima riigikorraks meritokraatia ja siis oleks tehisintellektil hoopis raskem inimesega vaielda.
(asjahuviline võib ÕS-st/vikipeediast vaadata, mis meritokraatia on)