USA senaator salastatud Ukraina ülevaatest: Sõjapealikud tahavad tühja tšekki, ilma et võitu näha oleks

Tyler Durden | Zero Hedge

Senaator Josh Hawley, kes on tegelenud sellega, et sundida Bideni administratsiooni vabastama salastatuse kategooriast teavet, mis on seotud COVID-19 viiruse võimaliku päritoluga Wuhani laborist, lahkus viimaselt Ukraina olukorda käsitlevast salastatud koosolekult üsna üllatunult.

“Isegi kui on olemas mingisugune võimalus, kuidas Ukraina saab võita, siis täna ei räägitud sellest midagi. Aga ma kuulsin, et rahastamistaotlustele ei tule lõppu…”

Hawley jätkas, et ameeriklastelt küsitakse regiooni jaoks veel sadu miljardeid dollareid, mis on sisuliselt tähtajatu tühi tšekk, et kaitsta USA positsiooni maailmaareenil. Zelensky palus Bidenilt ja kongressilt oma viimasel visiidil veel 24 miljardit dollarit, väites, et kui Ukraina abi ei saa, kaotavad nad sõja. Olemasolev teave viitab sellele, et Ukraina kaotab sõja niikuinii.

Hawley selgitas ka, et avalikkusele valetatakse piirkonna sõjalise olukorra kohta ja märkis, et Ukrainal ei ole lootustki võita. See teave kinnitab seda, mida paljud ameeriklased juba kahtlustasid, sest hiljutiste küsitluste kohaselt on 55% avalikkusest nüüd suurema abi vastu.

Korporatiivne massimeedia, mis pommitab rahvast lugudega Ukraina peatsest võidust Venemaa vägede üle, on oma hoo kaotanud ja reaalsus on hakanud paika loksuma.

Väited vältimatu “doominoefekti” kohta, mis viib Ukraina langemise korral Venemaa sissetungini Euroopasse, meenutavad samu valeväiteid, mida esitati Vietnami sõja ajal. Ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Venemaa kavatseb rünnata Poolat või mõnda teist NATO liiget, kusjuures Putin on ilmselgelt teadlik tuumakonflikti ohust.

Nagu Hawley märgib, ei saa sõjapealikud rääkida mõlemat – nad ei saa väita, et Ukraina relvastamine on viinud Venemaa vägede lagunemiseni ja samal ajal väita, et Venemaa on piisavalt tugev, et Ukraina kaotuse korral võetakse kogu Euroopa üle.

Teine häiriv väide sellest arutlusest on arusaam, et Ukraina kodanikke tuleb kasutada kuluefektiivsete inimkilpidena, et vältida laiemat sõda Venemaa ja NATO vahel. Sama väide, mida Zelenski on viimase aasta jooksul kasutanud, et hirmutada lääne inimesi ja Ukraina rahakotti veel miljardeid dollareid juurde saada – “100 miljardi dollari ja sadade tuhandete Ukraina inimeste elu eest saab osta sadade tuhandete venelaste surma. Varisõda on palju odavam kui nendega otse sõja pidamine…”

Aga miks üldse Venemaaga sõda pidada? On esitatud vale valik – kas ameeriklased toetavad Venemaaga peetavat varisõda või on nad sunnitud pidama otsest sõda.

Siiani ei ole sellest sõjast lääne avalikkusele mingit mõõdetavat kasu olnud. On aga selge, et on olemas elemendid, kes soovivad pidevat konflikti Venemaaga. Venemaa-vastane retoorika algas 2016. aastal juba ammu enne Ukraina sõda. Donald Trumpi ja russiagate’i (skandaal, mis puhkes kuulduste pärast, et Trumpi meeskonnal olevat väga head salasidemed Venemaaga) ümbritsev propaganda on täielikult ümber lükatud. Enamik andmeid, mis esitati tõestamaks, et 2016. aasta valimised olid Venemaa poolt manipuleeritud, olid tegelikult fabritseeritud rühmade poolt, mis tegutsesid demokraatide ja mõnede neokonservatiivide järelevalve all. Loomulikult veenis sellise propaganda järelmõju suurt osa USA avalikkusest (enamasti poliitilisi vasakpoolseid), et Venemaa on kiskja, kes varitseb nende ukse taga ja valmistub ründama.

Hawley märgib ka, et kuigi avalikkuse tähelepanu on suunatud Venemaale, on Hiina palju reaalsem oht ja kõik jõupingutused, et takistada nende sissetungi Taiwanile, oleksid praeguses etapis juba mõttetud. Tõsi on see, et arvestades majanduslikku ebastabiilsust, siis kumbki sõda ei ole USA või NATO jaoks kasulik. Konflikt Ida ja Lääne vahel oleks mõlemale poolele katastroofiline, kuid lääne elanikkonnal oleks kõige rohkem kaotada. On selge, et lääneriikide valitsustes on inimesi, kes näevad seda kui positiivset arengut, kuna nad jätkavad geopoliitiliste pingete survestamist üha lähemale ja lähemale kolmandale maailmasõjale.