Steve Watson | Summit News
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva teatas Marokos toimunud konverentsil peetud ettekandes, et globaalne institutsioon “töötab kõvasti ülemaailmse CBDC-platvormi kontseptsiooni kallal”.
Georgieva teatas, et keskpankade digitaalsed valuutad peavad olema riikidevaheliselt koostalitlusvõimelised, märkides, et: “Kui me tahame olla edukad, ei saa CBDCd olla killustatud riiklikud lahendused.”
“Selleks, et tehingud oleksid tõhusamad ja õiglasemad, vajame süsteeme, mis ühendavad riike,” jätkas Georgieva, lisades: “Teisisõnu, me vajame koostalitlusvõimet.”
IMFi tegevdirektor väitis, et globaalsed digitaalsed valuutad “annaksid rohkematele inimestele juurdepääsu finantsteenustele ja vähendaksid kulusid”, lisades, et “CBDCd võivad pakkuda paindlikumaid ja tõhusamaid maksesüsteeme” ning “võivad olla odavam ja kiirem viis piiriüleste maksete tegemiseks, rahaülekannete edastamiseks ja ka teiste ülekannete lihtsustamiseks”.
"At the IMF we are working hard on the concept of a global CBDC platform": IMF Managing Director Kristalina Georgieva https://t.co/Py7JLMovuc pic.twitter.com/N6txNHBaaE
— Tim Hinchliffe (@TimHinchliffe) June 19, 2023
Paljud on hoiatanud, et globaalsete asutuste kontrolli all olev digitaalne maailmavaluuta võib tuua kaasa hüpertsentraliseeritud tehnokommunistliku düstoopia, mis võimaldab kõiki oste jälgida ja siduda selle isegi sotsiaalse krediidipunktisüsteemiga nagu on kasutusel Hiinas.
Raamatu „Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki hoiatas hiljuti, et CBDC avab enneolematud võimalused inimeste üle teostatavaks järelevalveks.
“Jälgides igat finantstehingut, saavad nad juurdepääsu igale üksikasjale meie teenistuste ja kulutuste kohta ja sellele, kuidas me oma ressursse jaotame,” ütles Kiyosaki.
“Sisuliselt kehtestatakse sellega George Orwelli raamatus “1984” kirjeldatud düstoopiline ühiskond. Suur Vend jälgib pidevalt meie finantstegevust ja just see ongi keskpankade digitaalraha peamine probleem,” lisas ta.
“Üksikisikuna muutun ma selle mõtte peale närviliseks. Ma ei taha, et nad jälgiksid iga minu tehingut või oleksid kursis minu kulutamisharjumustega. See on minu eraelu puutumatuse rikkumine ja neil ei ole mingit õigust teada, kuidas ma otsustan oma ressursse jaotada,” märkis autor.
Samadest muredest lähtudes, esitas rahvasaadik Tom Emmer seaduseelnõu, mis keelaks Föderaalreservil CBDCde kasutuselevõtu ning sunniks neid selle teema suhtes kongressi ees läbipaistvust säilitama.
CBDCd propageeritakse kui finantsvabadust suurendavat meedet, kuid kriitikud väidavad, et süsteem annaks riigile õiguse kulutustele piiranguid kehtestada ja otsustada selle üle, mida inimesed võivad ja mida ei tohi osta.
Samuti annab see võimaluse kontrollida üksikisiku poolt säästetud summat, seda näiteks pangakontodele programmeeritud negatiivsete hoiustamismäärade kaudu.
