Peeter Proos | Vanglaplaneet
Samal ajal kui Elon Muski Neuralink ootab FDA heakskiitu, on üks Ameerika biotehnoloogiafirma istutanud oma ajukiibid juba rohkem kui 50 inimese pähe.
Salt Lake Citys asuva Blackrock Neurotechi sõnul on nende tehnoloogiaga võimalik ravida füüsilist puuet, pimedust, kurtust ja isegi depressiooni. Samuti võimaldab NeuroPort Array kiip inimestel juhtida robotliikmeid ja ratastooli, mängida videomänge ja isegi tajuda tundeid.
Seade töötab ligi 100 mikronõela abil, mis kinnituvad aju külge ja loevad inimese mõtetest tekkivaid elektrilisi signaale. Esimest korda istutati seade inimese ajju juba 2004. aastal ja ettevõtte juhid loodavad selle varsti turule tuua.
“Me oleme ainus ettevõte, kes pakub inimestele mõeldud ajukiipi,” ütles Blackrocki kaasasutaja Marcus Gerhardt. “Meie seade loeb inimeste ajuimpulsse ja võimaldab luua patsientidel otseühendust arvutitega, juhtida robotliikmeid ja ratastooli, mängida videomänge ning isegi taastada tundeid.”
Ühe inimese ajju võib istutada mitu seadet, millest igaüks jälgib kasutaja mõtete poolt tekitatud elektrilisi impulsse ja need signaalid dekodeeritakse masinõppe tarkvara abil digitaalseteks käskudeks, näiteks kursori liikumisteks, mida saab kasutada proteeside ja arvuti juhtimiseks.
“Tehnoloogia arenedes näeme ajukiipe, mille abil on võimalik lahendada mälu ja vaimse tervise probleeme, nagu näiteks ärevus ja depressioon,” ütles Gerhardt.
Seadmel on siiski ka mõningaid kitsaskohti. Aja jooksul implantaadi paneelid lagunevad, mistõttu umbes kahe aasta pärast hakkab signaali kvaliteet halvenema. Seade tuleb umbes viie aasta pärast asendada, mis nõuab uut operatsiooni, sest vana tuleb välja lõigata ja uus asemele paigaldada.
Gerhardti sõnul istutas Blackrock esimesed ajukiibid inimestele juba 2004. aastal, kuid tegi seda suurema kärata, sest nad pelgasid avalikkuse negatiivset tähelepanu.
„Nüüd oleme võtnud palju aktiivsema rolli, et kardina tagant välja tulla ja laseme vaimustunud patsientidel oma kogemustest rääkida,” lisas Gerhardt.
“Usun, et kui patsiendid saavad juurdepääsu nendele seadmetele väljaspool laborit, siis tõuseb avalikkuse huvi hüppeliselt.” Gerhardti arvates võib seda tehnoloogiat lähitulevikus kasutada kõige ravimiseks alates kadunud mälestustest kuni posttraumaatilise stressihäire ja depressioonini.
“On võimalik, et meie tehnoloogiaga saab ka salvestada ja reprodutseerida konkreetsete mälestustega seotud mustreid,” ütles Gerhardt.
