Peeter Proos | Vanglaplaneet
Kolmapäeval teatas Argentina majandusminister Sergio Massa, et edaspidi kavatseb riik maksta suurema osa Hiinast imporditava kauba eest USA dollarite asemel jüaanides. Eelmisel aastal sõlmisid Buenos Aires ja Peking valuutavahetuslepingu, mille eesmärk on peatada Argentina keskpanga välisvaluuta väljavoolu.
Hiina on praegu Brasiilia järel suuruselt teine Argentina kaubanduspartner ja ekspordi sihtkoht. ÜRO rahvusvahelise kaubanduse andmebaasi andmetel oli 2021. aastal Argentina koguimport Hiinast umbes 13,5 miljardit dollarit.
Massa ütles, et sellel kuul maksab Buenos Aires Hiina kaupade ja teenuste eest 1 miljardi dollari väärtuses jüaanides ning edaspidi makstakse iga kuu 790 miljonit dollarit jüaanides. Selle aasta alguses laiendatud ja lõpule viidud valuutavahetuse leping võimaldab Argentina eksportijatel teha arveldusi kas jüaanides või dollarites, et aidata tasakaalustada välisvaluutavooge keskpangas.
Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva kutsus selle kuu alguses toimunud Hiina-visiidil arengumaid üles USA dollarist loobuma ja kasutama oma riigi valuutat. Ka India tegutseb selles suunas, et kasutada Hiinaga kauplemisel oma valuutat või jüaani, samal ajal kui Venemaa võttis vastu otsuse aktsepteerida mitmete riikide ekspordimaksed rublades ja Hiina jüaanides.
Dollari osakaal maailma reservides vähenes eelmisel aastal kümme korda kiiremini kui viimase kahe aastakümne jooksul, ütles hiljuti Bloombergile Londonis asuva varahaldusfirma Eurizon tegevjuht Stephen Jen. Protsess on kiirenenud pärast seda, kui teistes riikides külmutati Venemaa USA dollarites ja eurodes hoitavad välisvarad ning Moskva lõigati välja ülemaailmsest SWIFT maksekorralduste edastamise süsteemist.
USA rahandusminister Janet Yellen tunnistas hiljuti, et dollari roll maailma reservvaluutana võib väheneda, kuna Washington kasutab geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma mõjuvõimu ülemaailmse finantssüsteemi üle.
