Michael Maharrey | Schiff Gold
Hiljuti sõlmisid Hiina ja Brasiilia kaubanduskokkuleppe, milles nad kasutasid dollari asemel oma valuutasid, kuid see ei ole maailma reservvaluuta jaoks ainus halb uudis.
Eelmisel nädalal teatas Venemaa, et BRICS riigid töötavad välja uut valuutat, mis on järjekordne märk sellest, et dollari ülemvõim on kadumas.
Venemaa Riigiduuma aseesimees Aleksandr Babakov ütles, et üleminek rahvusvaluutades arveldamisele on esimene samm. See toimus juba hiljutise India ja Venemaa vaheliste naftatehingute puhul, kus ei arveldatud enam dollarites, vaid muudes vääringutes.
“Järgmine samm on lähitulevikus digitaalse või mis tahes muu sisuliselt uue valuuta ringluse tagamine. Ma arvan, et BRICS-i liidrite tippkohtumisel teatatakse valmisolekust selle projekti realiseerimiseks, sest töö selles vallas on käimas.”
Nimetatud tippkohtumine on kavandatud käesoleva aasta augustisse.
Babakov ütles, et BRICS riigid töötavad välja strateegiat, mis “ei kaitse dollarit ega eurot” ja et BRICS riikides luuakse tõenäoliselt “ühisraha”, mis on seotud kulla või “muude tooterühmade, haruldaste muldmetallide või pinnasega”.
BRICS-i ühendus koosneb Brasiiliast, Venemaast, Indiast, Hiinast ja Lõuna-Aafrikast ning see hõlmab umbes 40% maailma elanikkonnast ja moodustab veerandi maailma SKPst.
Eelmisel aastal esitas ka Iraan ametlikult taotluse BRICS-iga liitumiseks ning The Cradle’i aruande kohaselt on mitmed riigid, sealhulgas Saudi Araabia, Alžeeria, Araabia Ühendemiraadid, Egiptus, Argentiina, Mehhiko ja Nigeeria, väljendanud huvi blokiga ühinemise vastu.
BRICS-i akronüümi käis välja endine Goldman Sachsi peaökonomist Jim O’Neill ja hiljuti Global Policy Journal’is avaldatud artiklis kutsus ta üles BRICS-i laiendama.
“USA dollaril on globaalses rahanduses liiga domineeriv roll,” kirjutas ta. “Alati, kui Föderaalreservi nõukogu on alustanud rahapoliitika karmistamise või vastupidi, lõdvendamise perioode, on tagajärjed dollari väärtusele ja selle järelmõjud olnud dramaatilised.”
On selge, et paljud riigid püüavad vähendada oma kokkupuudet dollariga. USA valitsuse ohjeldamatu laenamise, kulutuste ja rahatrükkimise tõttu kahaneb jätkuvalt usaldus dollari vastu. Samuti muudab Ameerika dollari kasutamine välispoliitilise relvana paljud riigid ettevaatlikuks ja nad ei soovi enam toetuda vaid dollarile.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel langes dollari osakaal maailma välisvaluutareservidest 2021. aasta lõpus alla 59%, mis pikendab kaks aastakümmet kestnud langust.
“Silmatorkav on see, et dollari osakaalu vähenemisega ei ole kaasnenud teiste pikaajaliste reservvaluutade – naelsterlingi, jeeni ja euro – osakaalu suurenemine… Pigem on dollarite väljaviimine toimunud kahes suunas: veerandi ulatuses Hiina jeeni ja kolm neljandikku väiksemate riikide valuutadesse, mis on mänginud reservvaluutana piiratumat rolli.”
See on USA valitsuse jaoks suur probleem.
Onu Sam sõltub nõudlusest dollarite järele, et toetada oma ohjeldamatut laenamist ja kulutamist. Ainus põhjus, miks USA saab nii suures ulatuses lubada endale tohutut eelarvepuudujääki ja üha kasvavat riigivõlga, on dollari roll maailma reservvaluutana. See loob ülemaailmse nõudluse dollari ja USA riigivõlakirjade järele, mis võimaldavad rahatrükki ja säilitavad dollari tugevuse. Aga mis juhtub, kui see nõudlus väheneb? Mis juhtub, kui BRICS riigid arendavad välja oma valuuta ja ei vaja kaubavahetuseks enam dollareid?
Kui nõudlus dollarite järele väheneb, väheneb ka dollari väärtus kiiresti. See tähendab ameeriklaste jaoks veelgi hullemat inflatsiooni ja halvimal juhul võib dollar täielikult kokku kukkuda.
Veel mõned aastakümned tagasi süüdistas USA hiinat jüaani juurdetrükis ja mittekonventeeritavuses.
Ei usu, et BRICS riigid saavad hakkama rahaga, mis oleks seotud kulla või muude tooterühmadega.
Paberist raha on “fiktsioon” nii või teisiti. Kõik suurriigid võivad seda juurde trükkima hakata niipea kui endal häda käes.
Reaalne väärismetall-raha (kuld- ,hõbemünt) on “poliitiliselt sõltumatu” raha. Väärismetall-rahal on juba mitme tuhande aastane ajalugu. Paber-rahal vaid 150 aastane ajalugu ja see on täis inflatsiooni ja devalveerumise perioode.