Chris Menahan | Information Liberation
Politico artiklis süüdistab endine Itaalia peaminiser Silvio Berlusconi Ukraina sõjas Volodõmõr Zelenskõit.
“Ainus mida ta [Zelenskõi] oleks pidanud tegema, oli Donbassi kahe autonoomse vabariigi ründamise lõpetamine ja seda poleks juhtunud,” ütles Berlusconi pühapäeva õhtul Itaalia meediale.
“Ma suhtun selle härrasmehe käitumisse väga, väga negatiivselt,” lisas Berlusconi.
Tema sõnul võiks sõda lõppeda, kui USA president Joe Biden peataks Ukrainale sõjalise ja rahalise abi saatmise ning pakuks Zelenskõile vastutasuks relvarahu kehtestamise eest “kuue, seitsme, kaheksa, üheksa miljardi dollari suuruse Marshalli plaani” riigi ülesehitamiseks.
Alles eelmisel nädalal tunnistas Zelenskõi ka ise Der Speigelile antud intervjuus, et tal ei olnudki kavatsust Venemaaga sõlmitud Minski rahulepingust kinni pidada.
Väljavõte Geopolitical Economy artiklist: “Ukraina president Zelenskõit tunnistab, et ta saboteeris Minski rahulepingut Venemaaga ja Lääs blokeeris läbirääkimisi“:
Zelenskõi selgitas 9. veebruaril 2023 avaldatud intervjuus Saksa päevalehele Der Spiegel, et ta otsustas tahtlikult Minski lepingut saboteerida.
Ukraina juht kurtis, et Minski kokkulepped olid vastuvõetamatu “mööndus”.
Zelenskõi meenutas, et ütles Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile ja Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, et “me ei saa seda rakendada”.
“Diplomaatias on viivitustaktika täiesti okei,” ütles Zelenski, selgitades, et ta ainult teeskles, et toetab Minski kokkulepet, et pidada Venemaaga läbirääkimisi vangide vahetamise üle ja anda oma riigile rohkem aega sõjaks valmistumiseks.
2022. aasta detsembris ajalehele Die Zeit antud intervjuus kinnitas seda sama ka Merkel ise.
Saksamaa endine juht väitis, et “2014. aasta Minski kokkulepe oli katse võita Ukrainale aega. Ukraina kasutas seda aega selleks, et tugevamaks muutuda”.
Prantsusmaa endine president François Hollande kommenteeris hiljem: “Angela Merkelil on selles osas täiesti õigus”.
Ehkki Zelenski kandideeris valituks saamise eesmärgil rahukandidaadina, eskaleeris ta pärast ametisse astumist sõda Donbassis, võttis USA-lt vastu sadade miljonite dollarite väärtuses relvaabi ja ähvardas hankida tuumarelvi.