Doug French | Mises.org
Keskkonnakaitsjatel ei ole häbi ega mõistust ning põllumehed üle kogu maailma „panevad heinapalle põlema ja kallavadkiirteedele sõnnikut,“ teatavad AprilRoach, TracyWithers, JenSkerritt ja Agnieszka de Sousa Bloombergile.
Rääkimata toiduainete hindade järsust tõusust kogu maailmas. Näiteks on toiduainete hinnad USAs sel aastal tõusnud 13 protsenti. Hollandi valitsus teatas, et ostab vabatahtliku ühekordse pakkumisega välja kuni kolm tuhat suurimat heitkoguste tekitajat (põllumeest). Samal ajal kui ilmad külmenevad ja gaasivarud kahanevad, paneb Hollandi roheliste jõuk ülemineku rahastamiseks kõrvale 24,3 miljardit eurot. „Need, kes keelduvad, tõrjutakse ettevõtlusest välja,“ teatab Bloomberg.
Bloombergi reporterite nelik ei ütle, mida valitsus maaga teha kavatseb, kui nad selle ära võtavad, kuid nende seisukoha võib välja lugeda järgmiselt: „Intensiivne põllumajandus – ja aastakümneid kestnud ametlik tegevusetus – on hävitanud Hollandi bioloogilist mitmekesisust, sundides valitsust kehtestama jõulisi meetmeid.“
„Hävitanud bioloogilist mitmekesisust?“ Räägime siinkohal toidust. Inimestele vajalikust toidust. Emake loodus teeb põllumeeste elu juba piisavalt keeruliseks, arvestades põudasid, üleujutusi, tulekahjusid ja kahjureid. Nüüd usub valitsus, et lehmadest tuleb karmikäeliselt lahti saada, sest nad väljutavad kõhugaasi ja urineerivad.
„Põllumajandusettevõttest toidulauani tekitab toidusüsteem umbes 31 protsenti maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest,“ selgitab Bloombergi nelik. „Lehmad ja lambad eritavad ainuüksi toidu seedimisega planeeti soojendavat metaani; nende sõnnik ja uriin on lämmastikoksiidi allikas, mis suurtes kogustes paiskab ökosüsteemid tasakaalust välja.“
See, et miljonid inimesed nälgivad, kõlab minu jaoks rohkem „tasakaalust väljas“. „Kui kiiresti midagi ette ei võeta, siis teadlaste hinnangul tõstaks ainuüksi toiduga seotud heitkogused Maa temperatuuri üle 1,5 °C, mille maailma liidrid seadsid 2015. aasta Pariisi lepingus eesmärgiks.“ Oh ]udust!
Uus-Meremaal, kus põllumajanduseksport moodustab poole riigi ekspordist, võttis valitsus vastu seaduse, millega loodetakse, et põllumajanduse netoheitmeid vähendatakse 2050. aastaks 24 protsenti, kusjuures põllumajandustootjad on sunnitud vähendama heitkoguseid 10 protsenti vaid kolme aasta jooksul, kui saastekvootide maks jõustub.
„Niinimetatud „peerumaks“ investeeritakse rahastuse, teadusuuringute ja tehnoloogia kaudu uuesti tööstusesse, et Uus-Meremaa saaks end positsioneerida eetiliselt toodetud, kõrgema väärtusega toiduainete liidriks, mis on kasvav turg, kuna tarbijad muutuvad üha kliima- ja terviseteadlikumaks,“ vahendab Bloomberg.
BryceMcKenzie on vähendanud oma karja 50 looma võrra, kuid sellest ei piisa. „Me ei taha, et maa oleks mände täis istutatud ja seal ei oleks võimalik toitu kasvatada,“ ütleb McKenzie. „Tahame kindlustada toiduainete olemasolu tulevikus.“
Põllumajandusettevõtted toodavad umbes kolmandiku Iirimaa kasvuhoonegaasidest ja põllumajandustootjad peaksid vähendama heitkoguseid veerandi võrra, võrreldes kolme neljandiku elektri ja poole võrra transpordi puhul seatud eesmärkidega. Kanadas eeldavad põllumajandustootjad, et nad kaotavad valitsuse nõuete täitmise tõttu sel kümnendil saamata jäänud toodangust 8 miljardit dollarit. „Meilt nõutakse, et teeksime midagi, mis on kasulik kogu ühiskonnale, kuid arve jääb siiski meile,“ ütleb ChuckFossay, kes koos oma vendadega majandab Winnipegist väljaspool 3600 hektarit, mis on olnud perekonna omanduses 1900. aastate algusest. „Peame omalt poolt panuse andma, kuid see peab olema saavutatav ja õiglane.“
Hollandis on valitsuse lehmade uriiniga seotud probleem pannud poliitikud nõudma põllumajandustootjatelt, et nad vähendaksid heitkoguseid kuni 70 protsenti. Mida lähemal on põllumajandusettevõte mõnele riigi 160st looduskaitsealast, seda rangemad on piirangud.
Et täita valitsuse nõudeid, „peab kariloomade arv kokku vähenema kolmandiku võrra. Kui valitsus saab oma tahtmise, on suurimad saastajad umbes aasta pärast tegevuse lõpetanud.“
Hollandi ökoloogid väidavad, et lehma uriin tapab kõik puud, samas kui põllumajandustootjad väidavad, et see on valitsuse põhjendamatu maade hõivamine. Populistliku põllumeeste-kodanike liikumise juht Caroline van der Plas ütleb, et põllumehed on „tavalised inimesed, kuid nad tunnevad, et neid koheldakse nagu kurjategijaid. Kõik, mida põllumehed teevad, on halb: mürkide pritsimine, keskkonna saastamine, loomade väärkohtlemine“.
Kahjuks süüdistavad toidukaupade ostjad toidupoode, kuna toiduainete hinnad jätkavad tõusu ja keskkonnakaitsjad patsutavad endale õlale ning neid ülistatakse peavoolumeedias kangelastena.
