Peeter Proos | Vanglaplaneet
2021. aasta novembris pandi Maailma Terviseassamblee istungil paika, et hakatakse välja töötama pandeemiateks valmisoleku ja reageerimise kokkulepet. Selle tarbeks moodustati valitsustevaheline läbirääkimiste kogu (International Negotiating Body, INB), kus osalevad kõik WHO liikmesriigid. Samuti on osalema kutsutud rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid ning vaatlejad.
Hetkel on käimas INB arutelu ja töö kokkuleppe algse sisu paika panemiseks, millega soovitakse jõuda lõpule käesoleva aasta juuli kuuks. Lõplik kokkuleppe on plaanis esitada 2024. aasta Maailma Terviseassambleel.
Euroopa Liidu riikide esitatud ühises ettepanekus pandeemialeppe sisu koostamise kohta on märgitud, et tegemist on „rahvusvahelise õiguse alusel siduva lepinguga“.
EKRE fraktsiooni saadiku Kalle Grünthali sõnul oleks selle leping jõustumise korral „pandeemia puhangu“ ajal WHO otsused selle tõrjumisel kõrgemad rahvusriikide seadustest.
Ka EL-i riikide koostatud kavas on selgitatud, et nn pandeemialeppe üks peamistest üldpõhimõtetest peaks olema „Maailma Terviseorganisatsiooni kui juhtiva ja koordineeriva asutuse roll rahvusvahelises tervishoiualases koostöös ning üldisemalt mitmepoolse koostöö roll ülemaailmses tervishoiu juhtimises“.
Grünthal märkis, et pandeemialeppe arutelu juures Eestil oma esindajat ei ole, sest Kaja Kallase valitsuse ettepanekul anti see õigus üle Euroopa Komisjonile.
Märkimist väärib ka see, et kuigi Riigikogu töökeel peaks ametlikult olema eesti keel, on pakutava lepingu sisu inglisekeelne. Grünthali arupärimise peale sai ta sotsiaalministeeriumist järgmise vastuse: „Selliseid töödokumente eesti keelde ei tõlgita, töökeel on inglise keel“.
Kuigi hetkel veel pandeemialeppe kava ametliku eestikeelset tõlget ei ole, siis allpool on selle esialgne tõlge ning siin mõned huvitavamad väljavõtted, sellest mida Euroopa Liidu riikide esitatud ühises ettepanekus vastu võtta soovitakse:
Kuigi vabatahtlik koostöö ja tugev poliitiline kaasatus on hädavajalikud, on õiguslikult siduvate kohustuste ning nõuetele vastavuse stiimulite ja mehhanismide kehtestamine tõhusa mitmepoolse koostöö võtmekomponent, kusjuures Maailma Terviseorganisatsioonil (WHO) on keskne juhtroll.
Pandeemiapotentsiaaliga rahvaterviseohtude ennetamine ja ohjamine nõuab uusi või täiustatud sätteid, mille eesmärk on muu hulgas varajase hoiatamise süsteem modelleerimiseks ja prognoosimiseks, mis põhineb teabe kogumisel ja rakendamisel mitut valdkonda hõlmavatest allikatest. Need peaksid hõlmama andmeid keskkonna, kliima, inimeste ja loomade tervise kohta, mille eesmärk on hinnata ja prognoosida pandeemilise potentsiaaliga rahvatervist ähvardavate ohtude esinemist ning võimaldada erakorraliste meetmete varajast aktiveerimist.
Potentsiaalsete pandeemiaga kaasnevate rahvaterviseohtude tuvastamine ja nendest teatamine nõuab uusi või täiustatud sätteid, mille eesmärk on muu hulgas:
Rahvusvahelise tervise-eeskirja täiendamine, tugevdades pandeemialeppe osalisriikide kohustust tuvastada pandeemilise potentsiaaliga terviseoht ja sellest teatada ning jagada andmeid ja teavet selliste ohtude, samuti järjestuste ja patogeensete materjalide kohta. Seda tuleks teha, et hõlbustada meditsiiniliste ja mittemeditsiiniliste vastumeetmete kiiret väljatöötamist ja kättesaadavust.
Lisaks kohustustele tugevate positiivsete stiimulite pakkumine terviseohtudest teatamiseks ja andmete jagamiseks, et vältida ohtu, et riigid jätavad teabe andmata, kuna see võib tekitada negatiivseid reaktsioone teistest riikidest (näiteks reisi- ja kaubanduspiirangud)
Inimeste, loomade ja keskkonna terviseohtude avastamise suutlikkuse ja koostöö parandamine pandeemialeppe poolte vahel, kasutades selleks ka digitaalsete vahendite omavahelist ühendamist.
Pandeemilise potentsiaaliga rahvatervise ohtudeks valmistumine ja neile reageerimine nõuab uusi või täiustatud sätteid, mille eesmärk on muu hulgas töötada välja tõhusad vahendid valeinformatsiooni ja desinformatsiooni kiireks tuvastamiseks ja nende vastu võitlemiseks.
Parandada meditsiiniliste ja mittemeditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavust ja taskukohasust, sealhulgas soodustada tehnoloogia levikut ja julgustada vabatahtlikku osalemist tehnoloogiajagamisplatvormides, tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni COVID-19 tehnoloogiale juurdepääsu reservnimekirja (C-TAP) ja muude asjakohaste algatuste kogemustele.
Luua ühtlustatud ja turvaline süsteem digitaalsete sertifikaatide väljaandmiseks, kontrollimiseks ja aktsepteerimiseks vaktsineerimise, testimise ja taastamise ning kontaktide jälgimise toimingute jaoks (nt elektrooniline reisijate asukoha määramise vorm), et hõlbustada reisijate reisimist pandeemia ajal, tagades samal ajal isikuandmete tugeva kaitse (ELi digitaalsed COVID-sertifikaadid võivad sellise süsteemi laialdast kasutust arvestades pakkuda mõningast inspiratsiooni). Selle eesmärgi poole tuleks püüelda järjekindlalt, arvestades digitaalsete vahendite võimalikku lisamist Rahvusvahelistesse tervishoiueeskirjadesse.
Eraldi punkt on ka „Laboratoorsete patogeenide tahtmatu vabanemise vältimine“.
Pandeemialeppe kava esialgset tõlget loe siit:
