Peeter Proos | Vanglaplaneet
Täna võeti Riigikogus kolmandal lugemisel 69 poolthäälega vastu valitsuse ja Isamaa fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (585 SE), mille järgi pole lubatud avalikult eksponeerida agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Sellise teo eest on eelnõuga ette nähtud kuni 1200 euro suurune trahv või arest.
Samuti teatas Politsei- ja Piirivalveamet eile, et võimalike kogunemistega nii Pronksöö aastapäeval kui ka 9. mail keelab politsei 26. aprillist kuni 10. maini avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboolikat. Keelatud on näiteks Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni lipud, Georgi lindid ja NSVL vormirõivad. Esialgu kehtestatakse keeld Tallinnas ja Harjumaal, ka ei lubata selliseid koosolekuid Ida-Virumaal ning vajadusel laiendatakse keeldu üle Eesti.
PPA peadirektor Elmar Vaheri sõnul peab II maailmasõjas hukkunute mälestamine tänavu 9. mail ja edaspidi olema erinev sellest, mida oleme näinud eelnevatel aastatel.
„Eesti riik on suhtunud 9. mai üritustesse siiani tolerantselt, kuid Venemaa praegune tegevus Ukrainas välistab Eestis avalikud koosolekud, millega avaldatakse toetust agressorriigile ja kus eksponeeritakse sõjasümboolikat. Politsei on sel päeval väljas suurendatud jõududega, laseme sümbolid eemaldada, reageerime rikkumisele ning vajadusel peame kinni rikkujad, kes õhutavad vaenu või käituvad ohtlikult,“ ütles Elmar Vaher.
Keeld kehtib 10. maini, kuid vajadusel seda pikendatakse, sest vaenuliku sümboolika eksponeerimine ei ole Eesti avalikus ruumis aktsepteeritav ka muul ajal.
ERR-i saates “Otse uudistemajast” uuris saatejuht Anvar Samost politseijuht Elmar Vaherilt, et milline on politsei reageering sellele, kui Vene saadkonna töötajad lähevad 9. mai hommikul Pronkssõduri juurde Georgi lindiga pärga asetama? Vaheri sõnul ei ole haual käimine ja mälestamine keelatud, aga kui see mälestamine tähendab seda, et kantakse näiteks Georgi linte, siis see on keelatud tegevus ja politsei sekkub kindlasti, palub selle tegevuse lõpetada ja kui vaja siis võetakse sümboolika käest ära.
Vaheri sõnul mõistab ta, et 9. mai ei möödu ilma vahejuhtumiteta, kuid kinnitas, et politsei on selleks valmis.
Uuest agressorsümbolite seadusest rääkides ütles Vaher, et see annab politseile konkreetsemad suunised: „Uue seaduse järgi pole näiteks vaja, et kellegi avalik hüve oleks sümboli kasutamisega rikutud ja see teeb meile tegevuse lihtsamaks.“
Vaher nõustus Samosti väitega, et uue seaduse sõnastus jätab politseile üsna avara tõlgendamis ruumi, ning lisas, et tänaval ongi otsuse langetamine politseiametniku pädevuses, kes peab olukorda objektiivselt hindama.
Politseijuht kutsus inimesi üles kasutama Eesti vabariigi ja ka Ukraina lippe, kuid palus inimesi vältida riigilipu provotseerivat kasutamist. Samas ütles Vaher, et ta ei ole nii naiivne arvamaks, et mingisuguseid provokatsioone sel päeval ei toimu, sest tõenäoliselt püütakse seda päeva ära kasutada.
Andrei Gontšarov, kes registreeris 9. maiks “Surematu polgu” marsi Tallinnas, otsustas ürituse korraldamisest loobuda. Kuid teine aktivist Sergei Tšaulin ütles, et andis sisse oma taotluse marsi korraldamiseks, mida ta ei kavatse tagasi võta.
Jääb vaid loota, et 9. mai möödub suuremate vahejuhtumiteta ning me ei näe Pronksiöö teist osa.
Agressorsümbolite seaduse II lugemisel tõi EKRE liige Kalle Grünthal välja, et seda on keeruline rakendada, kuna ei ole olemas ühtegi kohtuotsust, mis kinnitaks, et toime on pandud agressiooniakt, genotsiid, inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu. Tema sõnul ei saa sellistes küsimustes toetuda lihtsalt inimeste hinnangutele.
Samuti selgitas Grünthal, et tegemist on juriidilise praagiga, sest karistusseadustikus on juba olemas sõjapropaganda punkt (§ 92). Uue seaduse jõustumisel lõigatakse läbi § 92, sõjapropaganda kasutamine sümbolite osas, sest sümbolid on toodud välja uue seaduse paragrahvis 151 lõige 1, rahvusvahelise kuriteo toetamise õigustamine.
„Selle asemel, et kasutada praegust võimalust agressiooni toetavaid sümboleid keelata, toome sisse uue normi, mis sisuliselt lõhub ära võimaluse seda kõike rakendada,“ lisas Grünthal.
Aprilli alguses tõi erru läinud Šveitsi sõjaväeluure ohvitser ja ÜRO kõrge ametnik Jacques Baud välja, et Ukraina konflikti tõelised juured peituvad Ukraina valitsuse poolt lubatud genotsiidis Donbassi piirkonna venekeelse elanikkonna hulgas.
“Me näitame üles kaastunnet Ukraina rahva ja kahe miljoni pagulase suhtes. See on õige. Aga kui meil oleks olnud vähimatki kaastunnet sama suure hulga Ukraina elanikest Donbassi pagulaste vastu, keda nende enda valitsus on tapnud ja kes kaheksa aastat Venemaal varjupaika otsisid, poleks seda kõike ilmselt juhtunud,” kirjutas Baud.
