Peeter Proos | Vanglaplaneet
Kui eelmise valitsuse teadusnõukoja juhiks oli endine Pfizeri juhtivtöötaja, siis uus juht ei häbene välja öelda, et vaktsineerimine tuleks Eestis kohustuslikuks muuta.
Juba aasta aega tagasi rääkis professor Toivo Maimets Maalehele antud intervjuus, et valitsus ei saa jääda lootma vabatahtlikule vaktsineerimisele ja viidates tervishoiu süsteemi suurele koormusele, tuleks tema arvates muuta vaktsineerimine kohustuslikuks.
“Kui uus peaminister Kaja Kallas ütleks, et homsest on COVID-19 vastu vaktsineerimine kohustuslik, poleks see ilmselt kuigi populaarne samm. Raske on olla poliitik ja öelda, et nüüd hakkame inimestele midagi peale suruma. Aga ma kardan, et meil pole väga muid võimalusi. Me saame ju loota, et 60–70% Eesti elanikest on nõus end vabatahtlikult vaktsineerima. Sel juhul tekiks viiruse vastu üldine immuunsuse foon. Praegused küsitlused aga pigem näitavad, et vabatahtlikke jääb meil väheks. Sellisel juhul ei näe ma teadlasena muud võimalust, kui muuta vaktsineerimine kohustuslikuks. Ma kardan, et tervishoiutöötajad enam kaua vastu ei pea.”
Kuid professor Maimets ei ole ainuke, kelle kuulumine valitsuse nõukotta kulme kergitama paneb.
Sarnaselt perearst Karmen Jollerile, kes käib koolides lastele, nende vanematele teadmata vaktsiinide kohta ajupesu tegemas, on ka uue teadusnõukoja liige Ruth Kalda sotsiaalministeeriumi lehel kirjas COVID-19 vaktsineerimise lobistina.
Seega tekib õigustatud küsimus, kui erapooletud on Tartu ülikooli peremeditsiini professor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda soovitused peaministrile ja valitsusele?
Samuti tekitab küsimusi Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemma valimine teadusnõukotta. Nimelt on professor Vihalemm ka projekti Suur Siire üks läbiviiatest.
Suur Siire on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi projekt, mis tegeleb probleemiga “kas ja kuidas pöörata ühiskondi nii ökoloogiliselt kui sotsiaalselt kestliku arengu rajale?”
Suure Siirde veebilehel tuuakse välja projekti juhtmõte: “siirete hõlbustamiseks on tarvis ergutada nišilahendusi, nõrgestada valitsevat süsteemi ning kujundada samal ajal ka väliskeskkonnas toimuvaid muutusi. Sekkudes kuues punktis püüab meie projekt kiirendada uute ideede saamist uueks reaalsuseks Eesti energia-, transpordi- ja sidesüsteemides”.
Projekti lehel on välja toodud need kuus nö sekkumispunkti:
- Erinevate uute lahenduste tekke toetamine – Uued viisid asjade tegemiseks: uued tehnoloogiad, ärimudelid, seadused, argielu praktikad ja kultuurilised nähtused.
- Uute lahenduste kiirendamine – Tihti on uudsetel lahendustel raske turumajanduse tingimustes läbi lüüa ja kasvada piisavalt suureks, et end tõestada. Teises punktis püüame aidata eri niššidel kasvada ja/või omavahel ühenduda.
- Valitseva süsteemi nõrgestamine – Enamasti piisab toetuste vähendamisest tehnoloogiatele või muudele lahendustele, millest väljumine oleks mõistlik
- Valitseva süsteemi nõrgenemise tagajärgedega tegelemine – Igasuguste muutustega kaasnevad soovimatud tagajärjed – siirete puhul on need tihti väga rasked ning neid maksab teadliku tegevusega ennetada ja lahendada.
- Süsteemide-vaheliste sidemete muutmine – Siirde toimumiseks on mõistlik tagada, et eri süsteemides loodud uued lahendused ka omavahel kokku sobiksid.
- Maastiku kallutamine – Väliskeskkonna mõju siirdele on suur, seetõttu maksab leida viise kuidas laiemate arengute kujundamisse aktiivselt sekkuda.
Hoolimata sellest, et Suure Siirde projekti lehel ei ole keskendutud meditsiinilistele küsimustele, oskab professor Vihalemm kindlasti valitsust nõustada, kuidas luua soodne keskkond kõikide inimeste vaktsineerimiseks.
COVID-19 teema ei välista muidugi ka ühiskonnas erinevate tehnoloogiliste lahenduste normaliseerimise vajadust, mis sobiks juba ideaalselt Suure Siirde projekti valdkonda.
Näiteks võiks see olla digitaalse vaktsineerimispassi kasutamine veel mõneks teiseks otstarbeks või hoopis selle telefonist naha alla viimine, nagu seda on juba Rootsis tehtud.
Arvestades vaid nende kolme teadusnõukoja liikme tegevusaladega, ei ole raske ennustada, milliseid (valitsusele meelepärasid) soovitusi andma hakatakse – vaktsineerimata inimeste elu läheb keerulisemaks ja ma kahtlustan, et kasutusele võetakse ka mingisugune tehnoloogia, et valitsusel oleks seda mugavam saavutada.
