Peeter Proos | Vanglaplaneet
Rootsi idufirma on loonud implanteeritava mikrokiibi, mis nutitelefoniga skaneerimisel kuvab COVID-19 vaktsiinipassi üksikasju.
Tehnoloogiaettevõtte Dsruptive Subdermals loodud leiutis hõlmab eelprogrammeeritud skaneeritavat implantaati, mille suurus on 2 x 16 millimeetrit ja mis paigaldatakse inimesele otse naha alla.
“Mul on käe sees mikrokiip-implantaat ja ma olen kiibi programmeerinud nii, et mul oleks sellel ka COVID-19 vaktsiinipass, sest soovin, et mul oleks võimalus sellele igal hetkel lihi pääseda,” ütles Dsruptive Subdermalsi tegevdirektor Hannes Sjoblad AFP-le.
Sjoblad demonstreeris AFP-le, kuidas oli võimalik telefoniga kiipi skaneerida ja avada PDF-fail, mis näitab kõiki inimese EL-i digitaalse COVID-19 sertifikaadi üksikasju. See näitab, kas inimene on COVID-19 vastu vaktsineeritud või on tal olemas negatiivne testitulemus.
“See tähendab, et info on alati kättesaadav nii mulle kui ka kõigile teistele, kes tahavad mind lugeda. Näiteks kui ma lähen kinno või kaubanduskeskusesse, saavad inimesed mu staatust kontrollida ka siis, kui mul pole telefoni kaasas,” rõõmustas Sjoblad.
Sjobladi sõnul ei ole vaja implantaadi uuendamiseks seda eemaldada.
«Implantaati on lihtne uuendada, telefonis oleva rakendusega saab muuta kiibil olevat infot. Nii saan iga päev kiibile uut teavet lisada – eile oli see minu Linkedin, täna minu COVID-19 sertifikaat, homme võib see olla midagi muud,“ ütles Sjoblad.
Lisaks on Dsruptive Subdermals loonud ka teise mikrokiip-implantaadi, mis suudab mõõta inimeste kehatemperatuuri ja toimida skannitava temperatuuriandurina.
Kuigi see võib tunduda uus idee, on Rootsis paljud inimesed avaldanud soovi endale mikrokiip-implantaati paigaldada. Juba 2018. aastal teatas NPR, et tuhandetele inimestele sisestati labakätte riisitera suurused kiibid, tänu millele on neil lihtne kodudesse, spordisaalidesse ja kontoritesse siseneda või ühistranspordi eest lihtsalt käega digitaalsele lugerile viibates maksta.
Ka Eestis on lasknud paljud inimesed end kiibistada ja juba 2017. aastal kirjutas Õhtuleht, et inimesed teevad seda just mugavusest.
Samas artiklis toob Tiigrihüppe asutaja, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik välja, et tulevikus on kindlasti huvitav ja palju intriige tekitav teema inimkehaga pidevas (või valikuliselt funktsionaalses) interaktsioonis olevad ning meid mõjutavad implantaadid.
Huvitaval kombel on artiklis täiendatud infotehnoloogia doktorant Aare Kloosteri tsitaati inimeste kiibistamise kohta: „Vastupidiselt inimesele ei saa kassid enda eest otsustada ega valida kas nad tahavad kiipi või ei. Inimesel on [veel] võimalik see valik teha.“
Kõhedust tekitav on ka toon, millega Klooster räägib oma lapse kiibistamisest: „Mulle endale ei meeldi pangakaardiga maksta ega uksekaarte kasutada, seetõttu ma end ka ei kiibistaks. Aga kuna mu esimese klassi poeg kaotab kogu aeg ära kooli uksekaardi ja bussi rohelise kaardina toimiva õpilaspileti või jääb selle nööriga kuhugi vahele kinni, siis tema ma küll kiibistaksin. Lihtsam ja mugavam temal ja kõigil teistel, muidugi klausliga, et ühel päeval võib ta kiibi välja võtta.“
Kindlasti ei maksa unustada, et globalistide, täpsemalt Rockefellerite endi sõnul on inimkonna kiibistamine üks nende sihtidest. Juba aastaid tagasi hoiatas Aaron Russo, et Nicholas Rockefeller rääkis talle, kuidas eliidi eesmärgiks on moodustada maailmavalitsus, kiibistada inimkond ja kaotada sularaha ning nende kiibid, kes globalistide plaanidele vastu hakkavad, lülitatakse lihtsalt välja.
