Peeter Proos | Vanglaplaneet
Hiina linn Whuan, millest COVID-19 puhang alguse sai, hakkab viiruse tagajärgedest taastuma. Ülejäänud maailmal nii hästi ei lähe. Koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtivad liikumispiirangud maailmas rohkem kui kolme miljardi inimese suhtes.
Seda põhjusel, et koroonaviirusesse on haigestunud pea 700 000 ja surnud u 30 000 inimest. Kas keegi vastab mulle, miks ei reageerita sama moodi hooajalise gripi puhangutele, millesse WHO andmetel haigestub igal aastal raskelt (kui arvestada ka kergemaid juhtumeid, siis oleks see number veelgi suurem) kuni 5 miljonit inimest, kellest sureb kuni 650 000. Kui arvestada praegused koroonaviiruse arvud aasta peale ümber, saame ligikaudu 2,8 miljonit haigestunut ja 120 000 surnut.
Ühtne maailmavalitsus
Tegemist ei ole mitte pandeemiaga vaid ettekäändega. Ettekäändega selleks, mida tippglobalistid ja rahvusvahelised suurpankurid on juba pikalt ette valmistanud ning mille endine suurbritannia peaminister Gordon Brown mõned päevad tagasi avalikult välja ütles. Brown kutsus üles koroonaviirusega võitlemiseks kehtestama ühtset maailmavalitsust.
Tema arvates võiksid rahvusvahelised organisatsioonid nagu WHO ja ÜRO rahvusriikidelt juhtimise üle võtta. „See ei ole midagi sellist, millega üks riik hakkama saab, selleks on vaja koordineeritud tegutsemist,“ lisas Brown.
Tegelikult polnud Brownil ega ka kellelgi teisel tarvis seda välja öelda. Kõik inimesed (võib-olla välja arvatud need, kes on natuke naiivsed ja siiralt veendunud, et ainuke tõde tuleb massimeediast ning valitsused hoolivad oma riigi inimestest) mõistavad, et tegemist on globaalse finants-ja võimueliidi poolt korraldatud kriisiga selleks, et oma plaanidega edasi liikuda. On võimatu sellest mitte aru saada ja seda märgata. On liiga palju märke, mis sellele viitavad. Alates laboris loodud viirusest, kuni kodanike täielikule allutamisele valitsuste kontrolli alla.
Globalistide eesmärk on ehitada vanglaplaneet. Tänasel päeval on üsna hästi näha kui kerge seda tegelikult saavutada on. Mis kõige hullem, oma kodudes vangis istuvad inimesed on samas ka vangivalvurid.
Inglismaal on samasugune kord nagu ka Eestis, mis keelab rohkem kui kahe inimesega kogunemised kui tegemist ei ole perekonnaga. Sealsed võimud on loonud portaali, kus inimesed saavad koputada nende peale, kes eiravad sotsiaalse distantseerumise nõuet. Teiste peale koputamist on ette tulnud juba ka Hispaanias ja isegi meil Eestis. Nii nagu ma oma eelmises videos mainisin on TAASKORD valitsustel see võimalus, et inimesi üksteise vastu ässitada ning üksteise peale kaebama panna. Kas keegi oskab mulle tuua ajaloost mõne näite, kui selline asi hästi on lõppenud? Ma mõtlen siis inimeste jaoks hästi, mitte valitsejate.
“Need, kes annavad käest ära oma vabaduse, selleks, et saavutada ajutist turvalisust, pole väärt ei vabadust ega turvalisust“ – Benjamin Franklin, üks USA iseseisvusdeklaratsioonile allakirjutanud isikutest.
Kui Sa kuulud riskigruppi ning tõepoolest pelgad seda viirust, siis palun püsi kodus, aga vähemalt ära koputa nende peale, kes vaatavad asjadele teise pilguga ja ei jookse ilma kriitilisi küsimusi küsimata kõigega kaasa.
Ravim põhjustab suurema kahju kui haigus ise
On tõsiselt muret tekitav, kuidas koroonaviirusega võitlemise meetmed mõjuvad majandusele. Hetkel on tegemist olukorraga, kus ravimi mõju on palju hullem kui haiguse enda oma. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aasi sõnul on praegune majanduslangus kordades hullem kui 2008. oma. Kui siis oli kukkumine 10-20 protsenti, siis hetkel on oodata 50-80 protsendilist langust.
Aasi hinnangul halveneb olukord iga päevaga. Kui kriisi algus andis valusa hoobi hotellidele, turismifirmadele, toitlustajatele, siis nüüd kuuleb üha rohkem murenoote ka tööstussektorist, mis on majanduse ülioluline vedur.
“Ka põllumajanduses on asjad halvasti. IT-sektor veel natuke hoiab, aga ka sealt on kuulda, et tellimused langevad.
Langus on järsk ja see süveneb iga päevaga. Ettevõtted lükkavad investeeringud edasi, tellimused kukuvad. Järgnevad koondamised ja pankrotid. Inimesed istuvad kodudes, tarbimine kukub ära. See pole enam ainult majanduskriis, vaid midagi veelgi tõsisemat.
Eelmine, 2008. aasta kriis on tänase kõrval morsipidu. Praegu pole kukkumine 10–20 protsenti nagu eelmine kord, vaid 50–80 protsenti. See on fundamentaalne lockdown. Iga päev eriolukorda on hävitava jõuga. Järjest kukuvad ära sektorid, mis lisandväärtust loovad. Maksutuludesse tekib meeletu auk.”
