Vasakpoolne meediaväljaanne Vox esitab küsimuse, kas USA peaks hakkama lisama liitiumi avalikult kasutatavale veevarustusele.
Artiklis pealkirjaga „Kuidas saaks meie joogivesi ennetada suitsiide“ toob Vox välja psühhiaatriaprofessor Nassir Ghaemi seisukoha, et selline praktika oleks Ameerika elanikkonnale kasulik.
„Ghaemi andmetel on suure liitiumisisaldusega piirkondades enesetappude hulk 50 kuni 60 protsenti madalam kui väikse liitiumisisaldusega piirkondades,“ kirjutab Vox, tsiteerides uuringut, mille üheks kaasautoriks on Ghaemi.
„Üldiselt on Ameerika Ühendriikides liitiumisisaldus palju suurem kirdeosas ja idarannikul ning väga madal mägises läänes,“ ütles Ghaemi. „Suitsiidide hulk vastab sellele täpselt: kirdes on palju vähem suitsiide ning mägises läänes on kõrgeim suitsiidide arv.“
Artikli sõnul kinnitavad liitiumi pooldajad, et väikeste liitiumikoguste abil, millega tõenäoliselt ei kaasneks kõrvalmõjusidki, saaks päästa kümneid tuhandeid elusid aastas.
Võrreldes sellist ettepanekut meie hammaste kaitseks veele lisatud fluoriidiga, lisab Vox aga, et lugematud uuringud on tõestanud liitiumi ebaefektiivsust.
Vox leiab, et Ameerika kodanikkonna massravimist peaks sellegipoolest rakendama, kui teadlased kinnitavad selle tõhusust.
„Mulle meeldiks, kui valitsused viiks vähemalt läbi tõelisi ja ausaid eksperimente liitiumi mõju kohta,“ ütleb artikkel.
Vox leiab, et selline poliitika oleks eetiliselt põhjendatud seni, kuni see leitakse olevat rohkem kasulik kui kahjulik.
„Taolised eksperimendid, mis mõjutavad kogu elanikkonda, tõstatavad tõsiseid eetilisi küsimusi. Aga kui liitiumi mõju on reaalne ning me ei uuri seda lähemalt, kuna me ei suuda leida piisavalt tõendeid, ohustades seeläbi tuhandeid inimesi, on ka see omakorda eetiline probleem,“ lisab artikkel.
Vox nimetab liitiumi lisamist veele isegi kasulikuks „meelte kontrollimise skeemiks“.
„Fluoriidivastane võitlus, mida mõnitatakse filmides nagu „Dr Strangelove“, tugineb sellele, et tegemist on meelte kontrollimise skeemiga. Kuid liitiumi lisamine veele oleks päriselt ka meeltekontroll: see oleks valitsusepoolne kooskõlastatud püüe lisada veevarustusele meeli muutvaid kemikaale, muutmaks seeläbi kodanike käitumist,“ kirjutab Vox. „Ja mina ütlen, et kui see töötab, on see suurepärane idee!“
Vägisi meenub Aldous Huxley kirjeldus 1932. aastal kirjutatud tulevikujutustusest „Hea uus ilm“, milles indiviidi õnne üks peamine allikas on narkootikumi nimega Soma.
Toimetas: Peeter Proos
