Märt Mäesalu
5. november 2012
Järg artiklile “President Ilves läheb täna töövisiidile Soome”.
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
Laupäeval 3.novembril 2012 aastal toimus Helsingis Trilateraalse Komisjoni istung, milles osalesid ka meie riigijuhid (peaminister Andrus Ansip ja president Toomas Hendrik Ilves). Trilateraalne komisjon korraldab aastas kaks kohtumist, millest üks keskendub Euroopa ja teine maailma teemadele. Soomes toimus eelmine kohtumine 1996. aastal. Laupäevasel kohtumisel olid aruteluteemadeks muu hulgas Soome, Põhjamaade ja Balti riikide roll Euroopas. Räägiti ka Venemaast ja majanduskriisist.
Huvitavaks teeb asja just see, et tegemist on kinnise istungiga ja avalikkusele siseinfot ei edastata. Ise nad väidavad, et tegemist ei ole salaseltsiga. Iseenesest arusaadav kuna neil on ju oma koduleht ja jutt on ju juures millega tegeletakse, kuid millegipärast hoitakse sisu saladuses. Tekib küsimus, milleks on vaja hoida saladuses rahva eest meile olulisi teemasid? Isegi kui mainitakse lühidalt millest jutt oli, siis pikemat juttu sellest ju ei avalikustata. Kuna nad väidavad, et istung on kinnine ja nad saavad rääkida asjadest vabalt ja arvestamata meediat ja muid kanaleid, siis hiljem oleks ju viisakas välja tuua üksikasjad ka rahvale, mida täpsemalt arutati.
Trilateraalne komisjon (Trilateral Commission, kolmepoolne komisjon) on 1973. aastal David Rockefelleri initsiatiivil loodud eraorganisatsioon, mille koosseisu kuulub üle 300 ERAISIKU Euroopast, Põhja- Ameerikast ning Aasiast ja Vaikse ookeani piirkonnast. Komisjoni eesmärgiks on tihedam koostöö kolme regiooni: Põhja-Ameerika, Euroopa ja Jaapani vahel (vahendab Wikipedia). Põnev selle asja juures on see, et nad ise väidavad olema ennast lihtsalt “kamp inimesi”, kes arutab maailma asjade üle. Väga tore iseenesest. Ja see, mida nemad seal arutavad võibki jääda nende teada. Siit kerkib uus küsimus esile, et milleks on neil vaja täidesaatvat komiteed, kui nad lihtsalt arutavad ja räägivad?
36-liikmelise täidesaatva komitee liikmed on olnud Toomas Hendrik Ilves, vabamüürlane Harri Tiido ning praegu kuulub sinna Eesti ettevõtja ja riigitegelane Raivo Vare.
Ehk siis, kuidas on võimalik, et on olemas komisjon, kuhu kuuluvad eraisikud, kes on “juhuslikult” ja antud juhul meie Eesti Vabariigi president ja peaminister ja nad langetavad seal otsuseid, mida rahvale ei avalikustata?
Mis aga veel välja tuleb on nüanss, et näiteks 2011 aastal toiminud Trilateraalse Komisjoni aastakonverentsil, Ameerika Ühendriikides, 7.–10. aprillil viibis Toomas Hendrik Ilves seal töövisiiti tehes. Üllatav on see kuidas saab see olla töövisiit kui tegemist on eraisikute seltsiga. Ja kui tegemist oli töövisiidiga, siis järelikult viibis ta seal ka ju maksumaksja raha eest. Kas ka seekord Soomes käies meie riigipead kasutasid riigi raha sinna saamiseks ja seal olemiseks?
Kui see tõesti nii on, siis huvitav küll miks ei algatata nende kohta keegi juurdlust nagu tehti seda Maanteeameti juhi Tamur Tsäkko ja asedirektorite Margus Suik ja Andri Tõnsteini ning haldusjuht Ilmar Maar suhtes. Nemad ju käisid samuti töövisiidil aga maksumaksja raha kulutamas enda hüveks.
Miks ei räägi keegi meie riigipeade reisidest ja käikudest meile? Ma usun, et Eesti rahval on õigus teada, kus käivad ja mida otsustavad meie “isad”. Kui neid asju ei avalikustata, siis on mõiste “demokraatia” oma tähenduse kaotanud ja on näha, et Eestis puudub selline riigikord, kuna rahvas ei saa teada, mida meie riigiisad – “eraisikud” võtavad vastu kinniste ustetaga ja sellest hiljem isegi mainimata.
Lisaks tooks välja Wikipedia vahendusel ka teisi liikmeid, kes kuuluvad ja on kuulunud Trilateraalsesse Komisjoni: Georges Berthoin, Tim Collins, Zbigniew Brzezinski, George H.W. Bush, Jimmy Carter, Gerhard Casper, Dick Cheney, Bill Clinton, Henry Kissinger, Otto Graf Lambsdorff, Ritt Bjerregaard, Carl Palme, Jorge Braga de Macedo, Kiichi Miyazawa, Akio Morita, David Rockefeller, Paul Volcker, Isamu Yamashita, Dianne Feinstein, Bill Emmott.
