James Mackintosh, FT
E24
16. detsember 2011
Eurotsooni päästefondi võlakirjade emissiooniprospekti projektis sisalduvad sõnaselged hoiatused investoritele, et euro võib laguneda või isegi lakata olemast «seaduslik valuuta».
Euroopa finantsstabiilsuse fond (EFSF), mis valmistab ette riskiriikide võlakirjade maksejõuetuse vastu kindlustamise instrumente, vaidleb isekeskis selle üle, kas «riskifaktorid» tuleks jätta ka lõpliku versiooni teksti.
Prospekti viimases projektis, millele Financial Timesil õnnestus pilk heita, on investoreid ähvardavate ohtude hulgas kirjas ka «riskid, mis tulenevad sellest, et Riigivõlakirja Väljastaja lakkab kasutamast eurot kui oma seaduslikku valuutat… või euro lakkamine olemast seaduslik valuuta».
Oleks tõeline üllatus, kui eurotsooni enda ametlik dokument sisaldaks sellist hoiatust. Euroopa liidrid on korduvalt kinnitanud, et euro lagunemine on mõeldamatu – kuigi Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja Saksa kantsler Angela Merkel tunnistasid novembris esmakordselt, et Kreeka võib lahkuda.
«Kui sa midagi sellist prospekti paned, pead sa arvestama, millise sõnumi see edastab,» ütles üks Euroopa ametnik.
Pikad ohtude loetelud on prospektide puhul enesestmõistetavad, paljud kirjapandud asjad ei kujuta endast muud kui standardsõnastust. EFSFi prospektis on riskifaktoreid nelja lehekülje jagu, alates maksudest kuni sündmusteni, mis väljamaksed käivitavad.
Projekt näib olevat praktiliselt valmis, instrumentide turulepaiskamine peaks toimuma jaanuaris.
Eurost väljumise riskide üksikasjade read on aga tühjad, kuna EFSF vaidleb nende kaasamise üle. Juristid juurdlevad selle üle, kas ja kui palju eurohoiatustest prospektis kasu oleks. Mitmed Londoni advokaadid ja pankurid ütlesid siiski, et ei ole neid klausleid veel oma ihusilmaga näinud.
Näib, et esimesena on ametliku hoiatuse väljastanud Brasiilia riiklik naftafirma Petrobras, mis ütleb käesolevas kuus USAs väljastatud 1,85 miljardi eurose võlakirjaemissiooni prospektis järgmist: «Turud peavad eurot ebastabiilseks, eurotsooni riikides võivad kasutusele tulla eraldi valuutad. Võimalik on euro kui sellise käibelt kadumine. Sellest tulenevalt võib euro rahatähtede väärtus olla löögi all.»
EFSFi uued tooted, mida nimetatakse riigivõlakirjade krediidi sertifikaatideks, on valmistatud krediidikindlustuse instrumentide ehk CDSde eeskujul. Sellised instrumente väljastatakse kaitseks firmade või riikide maksejõuetuse eest.
Euroopa riigid loodavad finantsilise inseneriteaduse abil EFSFi piiratud ressursse võimendada.
Sertifikaatide puhul kasutatakse standardseid CDSide mõõdikuid otsustamaks, kas maksejõuetus on aset leidnud või mitte. Proovikiviks saab olema Kreeka, mis üritab maksejõuetusest mööda hiilida, nõjatudes «vabatahtlikule» restruktureerimisele.
EFSF keeldus kommentaaridest.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.
