Eaka mehe tervis halvenes pärast kaitsesüsti

Eakas tartlane ei taha oma nime ajalehes avaldada (toimetusele on mehe andmed teada), sest pelgab probleeme suhtluses arstidega.

«Perearst ütles, et vaktsiinis on kolm komponenti, aga ta ei täpsustanud, et see sisaldab ka seagripivaktsiini. Seda teades ei oleks ma kaitsesüsti teha lasknud, sest kuulsin selle halvast mõjust oma Soome sõpradelt,» räägib mees.

Järgmisel päeval pärast vaktsineerimist halvenes mehe enesetunne ning ka mälu, ta kaotas korterivõtmed ja unustas rahakoti poeletile. Teisel päeval hakkas meest vaevama pea- ja kõhuvalu, valutasid ka kõik lihased ja liigesed.

Paar tundi tilga all

Kolmandal päeval viis kiirabi põdeja Maarjamõisa haiglasse, kus talle tehti pea kompuuter­uuring. «Ei leitud midagi. Olin paar tundi tilgutite all ja mind saadeti koju. Aga tasakaal oli kadunud, sain ainult teiste inimeste toel kõndida,» kõneleb ta.

Eakas mees kinnitab, et enne vaktsineerimist oli tervis korras ja mälu hea. «Olin aktiivse elustiiliga ja bussile tõttasin alati pooljoostes.»  Praegu liigub mees õues vaid küünarkepi toel, toas saab liikuda väikeste sammudega. Selgust tasakaaluprobleemide põhjuste kohta ei saanud vanahärra ka Maarjamõisa kuulmiskeskuses.

Pärast kaitsesüsti võimendus mehe sõnul ka allergia, näiteks sügelus kogu kehal. Kõige suuremaks probleemiks peab ta aga seda, et mälu pole enam taastunud.

Kas eakal inimesel on üldse otstarbekas ennast gripi vastu vaktsineerida?

«Vanus ei ole vaktsineerimisel vastunäidustuseks. Vastupidi, gripi vastu vaktsineerimine on soovitav, sest gripitüsistused võivad eakatel kulgeda raskemalt,» kommenteerib ravimiameti ravimohutuse büroo juhataja Maia Uusküla.

Ta lisab, et tõenäoliselt manustati kõnealusele patsiendile uue koostisega vaktsiini, mis sisaldab nii seagripivastast vaktsiini H1N1 kui ka hooajalise gripi tüvesid.

Sagedased kõrvalnähud

Uusküla sõnul on pea-, liigese- ja lihasvalud pärast vaktsineerimist väga sageli esinevad kõrvaltoimed, mis aga mööduvad kiiresti. Tasakaalu- ja mäluhäirete põhjuse saab selgitada arst analüüside põhjal, selleks on vaja teada kaasuvaid haigusi, kasutatavaid ravimeid jm asjaolusid, tõdeb ta.

«Kõnealuse loo andmete põhjal ei saa seostada mälu- ja tasakaaluhäireid vaktsiini mõjuga,» nendib Uusküla. «Muidugi tekitab alati kahtlust see, kui kõrvalnähud ilmnevad pärast ravimi kasutamist, kuid ajaline seos ei pruugi olla kindlaks tõestuseks,» lisab ta.

Uusküla sõnul võib vaktsiini komponentide suhtes tekkida ka allergia, kuid selle üle otsustamiseks peab teadma, mille suhtes on patsient allergiline.

Neuroloog Ülla Linnamägi, kelle vastuvõtule 79-aastane patsient õige pea läheb, ei taha uskuda seost vaktsiini ja püsivate tervisehädade vahel. «Muidugi teeme uuringud ja vaatame,» ütleb ta. Neuroloogi sõnul võib vaktsiin lüüa immuunsüsteemi korraks rivist välja ning eakamad patsiendid on paratamatult enam ohustatud.

Perearst Mare Piilberg ütleb, et gripivastased kaitsesüstid on nii mõnelgi patsiendil  tekitanud mööduvat lihasvalu.  «Keskkõrvafunktsiooni häirete korral suunan patsiendi eriarsti juurde – kuulmiskeskusse või neuroloogi juurde.» Vaktsiini tekitatud tervisehädadesse ta ei usu.

Perearst Laidi-Astrid Reinet nendib, et kaitsesüstimine võib anda tagasilööke neil, kel organismi vastupanuvõime on nõrgem – lastel ja eakatel. «Kõrges vanuses inimene, kes ei kuulu suurde kollektiivi ja suhtleb vähem, ehk ei peakski ennast vaktsineerima. Pigem võiks manustada vitamiine ja teisi organismi üldtugevdavaid vahendeid,» soovitab ta.

Ravimiamet aga ootab patsientidelt teateid vaktsiini või muu ravimi ootamatute  kõrvaltoimete kohta.  Ravimeid antakse ju  erinevate kaasuvate haigustega ja eri vanuses patsientidele, kelle tundlikkus ravimi suhtes võib olla erinev.

Vaktsiinide kõrvaltoimed
•    Pandeemilise gripi A (H1N1) vaktsiinide eeldatavad kõrvaltoimed on mõõduka raskusastmega ning sarnanevad üle 60 aasta kasutusel olnud hooajalise gripivastaste vaktsiinide kõrvaltoimetega.
•    Sageli ja väga sageli esinevad lokaalsed kõrvaltoimed on valu, punetus, paistetus, kudede tihenemine, verevalum, temperatuuri tõus, sügelus ja ärritus süstekohal.
•    Sageli ja väga sageli esinenud kogu organismi haaravad kõrvaltoimed on peavalu, lihasvalu, liigesevalu, palavik, väsimus, uimasus, pearinglus, higistamine, kurguvalu, külmavärinad, halb enesetunne, lümfisõlmede suurenemine ja gripilaadsed sümptomid.
•    Kõrvaltoimed on mööduvad ja kestavad mõni päev.
Allikas: ravimiamet, www.ravimiamet.ee