Adele Pao
E24
27. september 2010
Vaatamata positiivsetele uudistele piirkonnas vajavad mitmed ühisraha kasutavad riigid majanduse jalul hoidmiseks abi, arvab Hudsoni instituudi majandusuuringute juht Irwin Stelzer Wall Street Journalis.
«Ma usun, et võlakriis on lõppenud,» teatas Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero Wall Street Journalile.
Samal ajal pole Portugal suutnud kuigi palju ära teha oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks ning riik suutis veenda investoreid ostma vaid kahte kolmandikku müüki pandud võlakirjadest.
See tähendab, et Portugal peab tõenäoliselt koos Iirimaaga Kreeka teed minema ning hakkama otsima rahalist esmaabi. Lisaks sellele, et Portugal ei suuda hetkel kokkuhoiupoliitikat ellu viia, nõuab Euroopa Keskpank veel eelarvekärpeid.
Iirimaa, kes püüab eelarvet koomale tõmmata, leiab, et kulude kärpimine ja maksude tõstmine võib kujuneda just selliseks allakäguspiraaliks, mille eest USA president Barack Obama on hoiatanud.
Iirimaa vähendab kulutusi ning riigi majandus kahaneb aastas 5 protsenti, see omakorda vähendab maksutulu ja tõstab sotsiaalkulutusi.
Iirimaa ja Portugal otsivad Euroopa Stabiilsusfondilt rahalist abi ajal, mil nende kaaslased euroalas on tõrksad abi osutama. Näiteks on Kreeka juba kulutanud 110 miljardi euro eest stabiilsusfondi abipakette.
Hinnanguliselt on Portugalil vaja 70 miljardi ja Iirimaal 80 miljardi euro ulatuses toetusi. Koos Kreekale antud abiga teeb see kokku 260 miljardit eurot, ehk üle nelja triljoni krooni.
Seda juhul, kui Hispaania, kus töötus on üle 20 protsendi ja riigi piirkondlikud pangad vaevlevad halbade kinnisvaralaenude käes, abi ei vaja.
Enamik neist probleemidest oleksid lahendatavad, kui kasv eurotsoonis oleks nii kiire nagu mõned kuud tagasi. Eurotsooni kasv on aga aeglustunud ning seda Saksamaa väiksema võimsuse tõttu.
Saksamaa võimekus Euroopa majandust edendada langes kahel põhjusel. Esiteks kahjustab riigi võimet eksportida USA aeglustunud majandus ja nõrk dollar. Teiseks peavad Saksamaa pangad vähendama laenude väljastamist.
Kui Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy juhitud väed viivad lõpule eelnõu, mille kohaselt saaks trahvida rahanduspoliitikast üleastuvaid riike, ja Euroopa Parlament selle ka heaks kiidab, võib kõik siiski veel hästi minna.
Selle eelduseks on, et Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad kokkuleppele Lissaboni lepingut puudutavates erimeelsustes. Nimelt soovib Saksamaa Lissaboni lepingu üle vaadata ja kehtestada seal välja toodud reeglid kogu Euroopa Liidule. Prantsusmaa aga ei taha lepingu muutmisest midagi kuulda ja soovib rangemaid reegleid ainult euroalas.
