Jüri Laurson
E24
26. aprill 2010
Elektrituru avamiseni on jäänud vähe aega. Meediast on teada, et aastal 2013 avatakse ka kodutarbijale elektrituru väravad, kuid tarbijad ei tea, mis neid elektriturul ees ootab.
Räägitakse küll ilusat juttu, et elektriturul saab klient osta elektrit nii palju, kui soovib. Kas see ikka on võimalik? Selleks peaksid tingimused elektriturul olema samad nagu teistel vabaturgudel, kus ostja võib osta vajalikku kaupa nii palju kui soovib ja rahakott lubab. Turgu, kuhu kodutarbija praeguste elektripaigaldiste tehnilise valmisoleku järgi aastal 2013 vägisi sunnitakse minema, ei saa nimetada vabaks elektrituruks, pigem piiratud elektrituruks.
Praegu piirab kodutarbija elektrikoguse ostmist liitumispunktis asuv peakaitse. Kui tarbija tahab elektrit rohkem tarbida, kui liitumispunktis asuv peakaitse seda võimaldab, peab ta nüüd alati pöörduma mis tahes vaba turu «müüja» poole, kuigi tema elektripaigaldis tehniliselt seda võimaldaks.
Samuti on enamikule koduklientidest vaba elektrituru valdkonnast arusaamine üldse liiga keeruline. Neil puudub vaba elektrituru tingimustest adekvaatne informatsioon ja seda pole võimalik eesti keeles hankida. Öeldakse, et elektriturule üleminekul on põhimõtteliselt tegu Euroopa Liidu nõuetega. Kui nii, siis järelikult peaksid ELi nõuetes olema kirjas tarbijate käitumisreeglid ja elektriostu tingimused vabaturul. Seda tuleks kindlasti ka kodutarbijatele aegsasti, enne elektriturule üleminekut tutvustada. Kurb on, kui koduklientidele jõuab reaalne informatsioon kohale alles tagantjärele.
Eesti Energia on riigiettevõte ja seal on ametis terve rida kõrgepalgalisi tarku analüütikuid, kellel peaks olema selge nägemus ligikaudu 500 000 kodutarbija tegutsemisreeglitest vabal elektriturul. Samas peaks Eesti Energia elektrituru elektrihinna analüütikutel olema selge sõnum kodutarbijatele hinnakujunemisest vabal elektriturul. Ennatlikult räägitakse inimestele raskesti mõistetavast «Eesti Energia rahvaaktsiast», mida juriidilises mõttes veel ei eksisteeri.
Olukorra muudab veelgi segasemaks majandusministeeriumi arusaam Eesti Energia aktsiate jagamisest. Eesti Energia töötajad maksavad aktsia eest null krooni. Samas soovitatakse teistel eestimaalastel soetada endale Eesti Energia avalikus emissioonis aktsiaid vähemalt 15000 krooni eest. Millest niisugune ebavõrdsus? Tegelikult, kui tahetakse aktsiaid tasuta jagada, peaksid teatud koguse tasuta aktsiaid saama kõik Eesti Energia tarbijad, mitte väljavalitud EE seltskond. Eesti Energia on riigi ettevõte ja kõik tarbijad on aja jooksul sinna investeerinud.
Tundub, et elektriturg on ja jääb vabaks ainult elektritootjale ja – müüjale. Tarbijale on jäetud paraku vabaturul voli ainult oma elekter välja lülitada.
Kõiki vabale elektriturule ülemineku võimaluse plusse ja miinuseid kokku võttes jääb küll arusaam, et kõik kodutarbijad praeguste elektriarvestitega ei ole vabaturule üleminekuks veel valmis.
Valitsus peaks senisest rohkem tähelepanu pöörama Eesti elektritarbija käekäigule, sest elekter on riigi majanduse seisukohalt ja samuti kõigi inimeste igapäevaelus strateegiliselt tähtsaim toode.
