Indrek Kuus
ERR
27. jaanuar 2010
Reservbrigaadikindral Urmas Roosimägi leiab, et riigikaitsealase info kaitsmiseks piisab riigisaladuse seadusest ja avaliku teabe seadusesse kavandatavad uued sellekohased sätted on tarbetud.
Tapa vallavolikogu juhtiva reservis oleva Roosimägi hinnangul on näiteks jabur, et avalikuks ei tohi tulla ka need ametnikud, kes kaitsepoliitilisi otsuseid langetavad.
“Sellel ei ole absoluutselt mingit mõtet, iseasi on luure ja teabe kogumisega tegelevad isikud, kuid kas siis kaitseministeeriumi tipus olevatelt isikutel tuleb suhtlemisõigus ära võtta?” küsis Roosimägi. “Pealegi on Eesti nii väike, et kõik tunnevad üksteist, riigikaitsega tegelevaid ametnikke on vähe ja pealegi teab võõrriigi luure neid niikuinii.”
Mis on konkreetsete seadustemuudatuste taga, seda võib Roosimägi sõnul oletada mitmeti.
“Poliitikutest enamik pole nõus paraku kogu tõde päevavalgele tooma, aga võib-olla kardetakse, et mõned paberid hakkavad lekkima või mõnest ametnikust tahetakse lahti saada.”
Roosimägi möönis, et kui avaliku teabe seaduses oleks tarvis riigikaitset puudutavat valdkonda muuta, siis ainult riigisaladuse kaitse seadusega ühtlustamiseks, kuid mingitel lisapiirangutel pole mõtet.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes on üks ministreid, kelle initsiatiivil valitsus võttis ette avaliku teabe seaduse muutmise, ütles Eesti Päevalehele, et lisaks avalikule huvile on olemas ka riiklikud huvid.
Just turvalisuse kaalutlustel ei peakski laiem avalikkus teadma, kes on need riigiametnikud, kes tegelevad tundliku informatsiooniga.
“Veebilehel praegu avalikult üleval olevad ametnike kontaktandmed ja ametijuhendid on tõsine julgeolekuoht nii ametnikele, asutustele kui ka kogu riigile,” põhjendab justiitsministeerium salastamise vajalikkust avaliku teabe seaduse muudatusi selgitavas seletuskirjas.
“Eesti on ametnike andmete avalikustamisel üks kõige avatumaid riike. Minge näiteks Suurbritannia kaitseministeeriumi veebilehele ja vaadake, milliseid kontakte sealt leida saab,” soovitas Aaviksoo.
