“Valitsuse roll on kindlustada sinu ohutus,” rääkis Toomas Hendrik Ilves USAs Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ärikoolis Sloan. Tema jutust tuleb välja, et ta muretseb suurkorporatsioonide pärast, ent riigi tegevusi karta ei tuleks.
“Ärge kartke Suurt Venda,” vahendab kooli kodulehekülg Ilvese öeldut. Ta märkis, et tuleks muretseda hoopis Väikese Õe pärast. Ta on varasemalt öelnud, et peab Väikese Õe all silmas korporatsioone – Google, Facebook, Amazon.
E-riigi esikõnelejana sõnas Ilves, et “valitsus” pole räpane sõna, kui jutuks tuleb andmete haldamine ja julgeolek. Ta rääkis ka, et Eestis tehakse pea kõik tehingud interneti teel.
“Privaatsust ei eksisteeri enam sellisel kujul kui 18. sajandil… 19. sajandil… 20. sajandil,” rääkis Ilves valitsuse tegevuse kaitseks. “Valitsuse roll pole luurata, vaid kindlustada sinu ohutus. Privaatsuse, julgeoleku ja vabaduse suhe on muutumas.”
Ilves kritiseeris teisi viise, kuidas andmeid kogutakse. Näiteks tasuta äpid, mis jälgivad kasutaja käitumist, ta asukohta. Selle üks eesmärk on näiteks teha kindlaks sihtrühm, kellele mingeid reklaame saata. Ilves tõi näiteks, et rasedatele naistele mingite kupongide saatmine on suurem privaatsusesse tungimine kui ükskõik milline Eesti valitsuse initsiatiiv.
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor Alex Pentland vaidles vastu, et telefoni-põhise info kogumisel on vahel ka kasulik eesmärk. Näiteks Elevandiluurannikul tehti selle põhjal ümber ühistranspordi sõidugraafikud. Samuti oleks võimalik andmete kogumise abil näha haiguspuhangute levikut ja neile kiiremini piir panna.
“Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalisust, pole väärt ei vabadust ega turvalisust.” – Benjamin Franklin
“Valitsuse roll on kindlustada sinu ohutus,” on juba väga ameerikalik lähenemine. Mis ohust on jutt üldse? Kas meid ähvardavad ka terroristid maailma teisest otsast?
Mida H. Ilves arvab, kas suurvend tuleb meid siis paitama ja ütlema, et tublid olite? Kui NATO-le loota, siis ta meile appi ei tule, pole siit ju midagi võtta! Ainust isikut, keda ta kaasa võtab, on H. Ilves, keda nad suure venna tulekul kaasa võtavad. Kui oleks meie riigikogu 1938.a. põhiseaduse vastu võtnud, siis oleks Meri pagulusse läinud, kohver juba valmis pakitud – tema perekond oli juba Soomes – ja meil pooleks sellist isepüüdliku rahvavaenlasest riigikogu olemas. Kindel pole see, et meil paremini läheks, aga arvata või loota võib ju ikkagi. Piirilepingust polnud kõnegi.