Mike Adams | NaturalNews.com
Ukraina sõjas kogutud lahinguandmeid kasutatakse üha enam tehisintellektil põhinevate relvasüsteemide arendamiseks. Ukrainast on kujunenud maailma esimene reaalne lahingukeskkond, kus autonoomseid relvasüsteeme mitte ainult ei katsetata, vaid kogutud video- ja sensorandmete abil õpetatakse tehisintellekti ka sihtmärke tuvastama ning iseseisvalt tegutsema.
Endine Google’i tegevjuht Eric Schmidt on kirjeldanud Ukrainas toimuvat mitte ainult sõjana, vaid ka tehisintellekti ajastu jaoks olulise andmekogumisena. Lahinguväljal salvestatud materjali abil saab tulevasi relvasüsteeme õpetada tuvastama, kuidas inimesed, sõidukid ja muud sihtmärgid tegelikus sõjaolukorras käituvad.
NATO riigid on kasutanud Ukrainat uute sõjaliste tehnoloogiate katsetamiseks ning sellised lääne ettevõtted nagu Palantir ja Maxar on olnud seotud luureandmete kasutamisega Ukraina sõjaväe sihtmärgistamisprotsessis. Eriti häiriv on see, et sõjas hukkuvate inimeste tegevuse ja surma kohta kogutud teave muutub andmestikuks, mille põhjal arendatakse järgmise põlvkonna relvi.
Droonisüsteemid muutuvad järjest autonoomsemaks ja sõltuvad üha vähem inimese otsesest juhtimisest. Ukraina väed on juba kasutanud Ukraina ettevõtte Swarmer välja töötatud autonoomseid drooniparvi, mis suudavad sihtmärke tuvastada ja rünnata neid ilma inimese vahetu juhtimiseta.
Sarnast arengut on näha ka Lähis-Idas. Iisraeli tehisintellektil põhinev sihtmärgisüsteem tuvastas Gaza sektoris ja Liibanonis reaalajas 850 000 sihtmärki. Süsteemi kasutamine vähendas tuletoetuse juhtimiseks kuluvat aega 40 kuni 50 minutilt mõnel juhul ühe kuni seitsme minutini.
Selline areng tähendab, et elu ja surma üle otsustamine jäetakse üha enam algoritmide hooleks. Endine USA asekaitseminister Bob Work on öelnud, et tehisintellekti kasutatakse juba Aegise lahingusüsteemis, mis juhib sõjalaevade raketisüsteeme.
Samas on tehisintellekti ohutuspiirangud sattunud vastuollu sõjaliste vajadustega. Kui Anthropic keeldus eemaldamast piiranguid, mis reguleerisid ettevõtte tehnoloogia kasutamist USA sõjaväes, andis president Donald Trump föderaalasutustele korralduse lõpetada Anthropicu tehisintellektisüsteemide kasutamine. Trump süüdistas ettevõtet riikliku julgeoleku kahjustamises.
Sõjaline tehisintellekt areneb kiiremini, kui jõutakse kehtestada selle kasutamist piiravaid reegleid. Samal ajal kasutatakse lahinguvälja üha enam ka andmete kogumiseks. Inimeste tegevus, vigastused ja surm salvestatakse ning saadud materjali kasutatakse tulevaste autonoomsete relvasüsteemide õpetamiseks.
