Peeter Proos | Vanglaplaneet
Tuuleparkide mõju inimeste tervisele on Eestis olnud aastaid tulise vaidluse objekt. Kui arendajad ja nende tellitud uuringud kinnitavad, et tuulikute müra ja infraheli jäävad lubatud piiridesse, siis paljud tuuleparkide lähedal elavad inimesed väidavad vastupidist ning soovivad sõltumatuid mõõtmisi. Postimehe enam kui aasta kestnud katse selline ametlik kontroll Saarde tuulepargis läbi viia lõppes aga tulemusteta.
Postimees otsustas kontrollida, kas Saarde tuulepargis varem tehtud müramõõtmiste tulemused peavad paika. Selleks soovis Postimees tellida terviseametilt sõltumatu ametliku müramõõtmise, mis oleks tehtud kehtiva metoodika alusel, kuid tuulisema ilmaga, mitmes erinevas mõõtepunktis ja erinevatel kõrgustel, et saada võimalikult objektiivne ülevaade tuulikute tekitatavast mürast.
2025. aasta aprillis alustas Postimees terviseametiga läbirääkimisi sõltumatu müramõõtmise korraldamiseks Saarde tuulepargis. Eesmärk oli võrrelda ametliku metoodika järgi tehtud uusi mõõtmisi Utilitase tellitud varasemate uuringutega.
Juba mais teatas terviseamet aga, et spetsialistid saavad mõõtmisi pakkuda alles augusti algusest, viidates suurele töökoormusele ja looduslikele teguritele.
Augustis andis terviseamet teada, et mõõtmisi oleks võimalik alustada, kuid selleks oli vaja vähemalt kolmepäevast etteteatamist ning sobivaid ilmaolusid.
Seejärel algas aga kuude kaupa kestnud edasi-tagasi suhtlus. Kord ei sobinud ilmaolud, kord olid spetsialistid hõivatud teiste töödega, kord segasid sademed või ei olnud tuul piisavalt tugev ning mõõtmisaegu tuli korduvalt edasi lükata.
Oktoobri lõpus tundus lõpuks, et kõik vajalikud tingimused langevad kokku. Ilmaprognoos lubas sobivat tuult ning terviseamet väljendas valmisolekut mõõtmised läbi viia.
Vahetult enne mõõtmist selgus aga, et vajalikud seadmed olid juba kasutuses teisel objektil. Seejärel saadeti mõõteriistad Poola kalibreerimisele.
Esialgu hinnati, et mõõteriistade kalibreerimine kestab ligikaudu kaks nädalat. Tegelikkuses venis see üle kahe kuu.
Postimees küsis korduvalt, millal seadmed tagasi jõuavad, kuid terviseamet ei osanud tähtaega öelda.
Samal ajal teatas Utilitas, et plaanib tellida terviseametilt ise uued müramõõtmised ning pakkus Postimehele võimalust kasutada hoopis nende uuringu tulemusi.
Postimees juhib oma uurimuses tähelepanu sellele, et kui nende tellitud sõltumatu mõõtmine takerdus enam kui aastaks, siis Utilitase tellitud kordusmõõtmise jaoks leidis terviseamet sobiva aja mõne kuuga. Ameti hinnangul tulenes erinevus sellest, et ettevõtte uuring oli märksa väiksema mahuga ning hõlmas vaid ühte mõõtepunkti.
2026. aasta märtsis teatas terviseamet lõpuks, et sõltumatu mõõtmise võiks läbi viia alates 23. märtsist ning ettevalmistused hakkasid taas liikuma. Siis muutus aga olukord.
Utilitas teatas, et ei poolda enam Postimehe kavandatud sõltumatut mõõtmist, kuna ettevõte liigub edasi enda tellitud kordusmõõtmisega. Lisaks soovis ettevõte enne võimaliku loa andmist tutvuda sõltumatu uuringu metoodika, mõõtepunktide ja andmete analüüsimise plaaniga.
Postimehe hinnangul oleks sõltumatu mõõtmise teaduslikuks võrdlemiseks olnud vaja ka tuulikute tööandmeid, nagu tuulekiirus, tuulesuund, labade pöörlemiskiirus ja tootmisvõimsus. Artikli kohaselt neid andmeid sõltumatu uuringu tarbeks kasutada ei õnnestunud ning Utilitas ei selgitanud lõplikus kirjavahetuses, millistel tingimustel oleks nende jagamine olnud võimalik. Ilma nende andmeteta ei oleks olnud võimalik hinnata, kas uus mõõtmine toimus samades tingimustes kui ettevõtte varasemad uuringud.
Nii jäi Postimehe enam kui aasta kestnud katse korraldada Saarde tuulepargis sõltumatu ametlik müramõõtmine lõpuks tulemusteta. Küsimus ei olnud enam üksnes selles, kas mõõtmine õnnestub läbi viia, vaid ka selles, kas selle tulemusi oleks olnud võimalik teaduslikult võrrelda varasemate uuringutega.
Postimehe uurimus ei anna vastust küsimusele, kas Saarde tuulepargi müratase vastab tegelikkuses varasematele mõõtmistulemustele või mitte. Küll aga kirjeldab see enam kui aasta kestnud protsessi, mille jooksul ei õnnestunud Eesti suurimal päevalehel korraldada sõltumatut ametlikku müramõõtmist.
See tõstatab laiema küsimuse: kui isegi riigi suurimal meediaväljaandel ei õnnestu sellist kontrolli läbi viia, siis millised võimalused on seda teha kohalikel elanikel, kodanikuühendustel või sõltumatutel teadlastel?
