Dan Frieth | Reclaim The Net
Saksamaa valitsuse kolmapäeval tehtud otsus seaduseelnõu tagasi lükata on protsessi sisuliselt seisma pannud.
Justiitsminister Stefanie Hubig selgitas oma seisukohta, öeldes, et „põhjendamatu vestluste kontroll peab olema õigusriigis välistatud.“
Tema sõnul ei tohi isiklikke sõnumeid käsitleda automaatselt kahtlastena ning riigil ei tohi olla õigust sundida ettevõtteid sõnumeid eelnevalt läbi vaatama.
„Saksamaa ei toeta selliseid ettepanekuid Euroopa Liidu tasandil,“ kinnitas Hubig, lõpetades nädalatepikkuse spekulatsiooni kantsler Friedrich Merzi valitsuse seisukoha üle.
Vastuoluline EL-i plaan, mis tehti esmakordselt 2022. aastal, oleks andnud ametivõimudele õiguse jälgida ja uurida sõnumeid ning pilte, mida inimesed jagavad krüpteeritud rakenduste – nagu Signal ja WhatsApp – kaudu.
Sel nädalal jätkusid arutelud EL-i suursaadikute vahel, kuid Saksamaa keeldumine plaani toetada on oluliselt muutnud jõudude tasakaalu kogu liidus.
Arvestades Saksamaa elanikkonna suurust ja häälekaalu, muudab riigi vastuseis regulatsiooni vastuvõtmise nõukogus peaaegu võimatuks.
Privaatsuse ja vabaduse küsimused on toonud parlamendis kokku eri parteide saadikud. Roheliste esindaja Irene Mihalic nimetas kavandatavat süsteemi otseseks ohuks põhiõigustele. „Kui vaadata isegi neid kavandatavaid tehisintellektil põhinevaid süsteeme, on nende veamäär erakordselt kõrge ja need toodaksid miljoneid valehäireid, mis oleks tohutu koormus uurimisasutustele,“ ütles ta. „Ja tõelised juhtumid mattuksid tõenäoliselt andmemassiivi alla.“
Ka CDU/CSU fraktsioonijuht Jens Spahn nimetas plaani vastuvõetamatuks. „Meie, CDU/CSU fraktsioon Bundestagis, oleme põhjendamata vestluste jälgimise vastu. See oleks sama, mis avada igaks juhuks kõik kirjad, et vaadata, kas neis on midagi ebaseaduslikku. See ei ole vastuvõetav ja me ei luba seda.“
Valitsuse otsust tähistavad privaatsuse eest seisjad üle kogu Euroopa. Piraadipartei esindaja dr Patrick Breyer nimetas tulemust „vabaduse suurvõiduks“ ning tõestuseks, et avalik vastupanu annab tulemusi.
„Sotsiaaldemokraadid püsivad kindlalt, olles saanud tohutu hulga kõnesid ja e-kirju kodanikelt ning esimest korda on ka konservatiivne juhtkond hakanud kriitikat avaldama,“ ütles ta. „Ilma kodanike, teadlaste ja organisatsioonide väsimatu vastupanuta oleksid EL-i valitsused järgmisel nädalal vastu võtnud totalitaarse massijälgimise seaduse, mis oleks tähendanud digitaalset privaatsuse lõppu. Et meil õnnestus see – vähemalt praegu – peatada, on võit, mida tasub tähistada.“
Dr Breyer kutsus Euroopa Komisjoni üles seaduseelnõu jäädavalt tagasi võtma.
„Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen peab nüüd tunnistama oma düstoopilise vestluskontrolli plaani läbikukkumist. Komisjon peab selle parandamatu eelnõu lõplikult tagasi võtma, sest see pole aastate jooksul leidnud nõukogus enamuse toetust. Selle asemel tuleks võtta eeskuju Euroopa Parlamendi alternatiivist, mis pakub tõhusat laste kaitset ilma massijälgimiseta – turvalisemad rakendused põhimõttel ‘Security by Design’ ehk ebaseadusliku sisu ennetav ja kiire eemaldamiskohustus.“
Ta lõpetas hoiatusega, et võitlus privaatsuse eest pole veel lõppenud: „Tänane päev tõestab, et meie protest suudab peatada totalitaarse jälgimissüsteemi, mille sarnast vabas maailmas pole. Kuid oht pole kadunud. Vestluskontrolli pooldajad kasutavad kõiki võimalikke trikke ega anna kergelt alla. Me jätkame võitlust, kuni see ettepanek on lõplikult nurjunud ja kõigi digielu privaatsus on kaitstud.“
