Kaidi Tahula
Delfi
20. veebruar 2012
Delfiga võttis ühendust lugeja, kelle sõnul jälgib Swedbank tema kontol toimuvaid rahalisi liikumisi. Lugeja sõnul laekus talle jaanuari töötasu ning veidi pärast seda otsustas lugeja palga kanda teise, konkureerivasse panka, kuna viimases pidi talle ülekanded, erinevalt Swedbankist, tasuta olema.
Palga teise panka kandmisest möödus lugeja sõnul vaid viisteist minutit, kui helises telefon. Teisel pool toru oli Swedbanki võlaosakonna töötaja, kes ütles, et nad märkasid, et klient on palka saanud ja siis selle ära kandnud. Võlaosakonda huvitas, kas klient teab, et tal on järgneval päeval vaja tasuda õppelaenu makse.
Klient oli sellest teadlik, kuid teda üllatas ja ärritas see, et pank jälgib, millal ta palka saab ja kuhu ta selle kulutab-kannab, kuna tal hetkel võlgnevust panga ees polnud, kuid möödunud kuul maksis hilinevusega veidi alla ühe euro suuruse summa.
Swedbanki esindaja Mart Siilivase sõnul pole eelkirjeldatud juhtum võimalik, sest tema sõnul ei tohi töötajad jälgida maksekuulekate inimeste kontosid.
„Kirjeldatud olukord on täielikult välistatud. Swedbanki võlahalduse osakonna töötajad võtavad ühendust ainult klientidega, kellel on reaalselt võlg panga ees,“ sõnas Siilivask.
Võlgnevuseks loetakse Siilivase sõnul seda, kui kliendi poolt on tasumata krediidilepingu graafikujärgsed maksed algusega esimesest päevast peale maksekuupäeva.
„Allpool kirjeldatud juhtum võib tekkida näiteks juhul, kui isik oli oma võlgnevuse panga ees just eelnevalt kõrvaldanud, kuid temaga samal päeval ühendust võtnud võlahalduse töötajani see info veel jõudnud ei olnud. Võlahalduse töötajad üldjuhul teavitavad vestluse käigus klienti edasiste võlgnevuste vältimiseks ka tulevasest maksekuupäevast ja soovitavad kontrollida, et kontol oleks selleks õige summa,“ ütles Siilivask.
