Peeter Proos | Vanglaplaneet
Lääneriikides valitseb üha süvenev hirm, et Ukraina sõda ja NATO sammud võivad viia globaalse tuumakonfliktini. Venemaa ja Lääne vahelised pinged on jõudnud kriitilisse punkti, kus iga vale samm võib eskaleeruda katastroofiks. Hiljutised raportid viitavad, et oht tuumakriisiks on suurem kui kunagi varem.
Endine Venemaa presidendi nõunik ja poliitikaanalüütik Sergei Markov hoiatas BBC-le antud intervjuus, et Lääne tegevus võib viia tuumasõjani juba enne jõule. Ta tõi esile, et USA poolt Ukrainale antud kaugmaaraketid ATACMS pole relvad, mida Ukraina iseseisvalt kasutada suudaks. Markovi sõnul nõuab nende keeruline tehnoloogia NATO otsest osalust, sealhulgas USA luure- ja logistilist tuge.
Markov kirjeldas olukorda kui “suurt sammu tuumakriisi suunas” ja hoiatas, et kui lääneriigid – eelkõige USA president Joe Biden ja Prantsuse president Emmanuel Macron – jätkavad eskalatsiooni, võib “halvimal juhul tuumasõda puhkeda juba jõuludeks”.
Ukraina hiljutised rünnakud Venemaa territooriumile, sealhulgas Bryanski regioonis, kus USA-s toodetud kaugmaaraketid tabasid laskemoonaladu, on vastasseisu veelgi teravdanud. Rünnak põhjustas ulatusliku tulekahju, kuigi suurem osa rakette hävitati Venemaa õhutõrje poolt. Ukraina ametlikult raketiliiki ei kinnitanud, kuid mitmed allikad väidavad, et tegemist oli ATACMS-tüüpi relvadega.
Kreml peab selliseid rünnakuid selgeks eskalatsiooniks ja on korduvalt hoiatanud, et Lääne relvade kasutamine Venemaa territooriumil võib viia tuumalöögini. “Lääs mängib tuumakatastroofi tulega,” rõhutasid Venemaa ametnikud.
Sel nädalal allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin uue tuumadoktriini, mis laiendab oluliselt Venemaa õigust kasutada tuumarelvi. Doktriini järgi võib tuumarelvi kasutada ka mitte-tuumaõiguslike riikide vastu, kui need ründavad Venemaad Lääne relvade toel. See tähendab, et NATO liikmed, kes toetavad Ukrainat, võivad sattuda Venemaa tuumalöögi sihtmärgiks.
Doktriini üks kõige murettekitavamaid punkte on tuumarelvade preventiivse kasutamise võimalus, kui Venemaa peab olukorda eksistentsiaalseks ohuks. “See viib maailma otseselt tuumakriisi äärele,” tõdesid mitmed Lääne eksperdid.
NATO ja Venemaa vahelised pinged on jõudnud tasemele, kus väiksemgi eksimus võib vallandada katastroofilise konflikti. Lääne analüütikud kahtlustavad, et eskalatsiooni võivad mõjutada ka USA sisepoliitilised eesmärgid, sealhulgas Donald Trumpi presidendikampaania pidurdamine rahvusvahelise kriisi varjus.
Sergei Markovi hoiatus kõlab kui kainestav äratus: “Jõulude ajal ei pruugi te saada öelda ‘Häid jõule’, sest istute varjendis, püüdes oma peret tuumakatastroofi eest kaitsta.” Sellises pingelises olukorras on diplomaatiline lahendus hädavajalik, enne kui on liiga hilja.
Öeldakse, et kui teatri esimeses vaatuses on püss seinal siis viimases vaatuses teeb see püss ka pauku.
Tuumarelv on “püss” mis on siin suurel “laval” olnud juba 70 aastat. Ka see püss teeb lõpuks pauku.
Eestlastel poleks mõtet eriti karta. Siit nad lasevad üle. Selle eesti peale poleks mõtet kellelgi tuumarelva kulutadagi.