Sean Miller | Infowars
Augustis avaldatud uuringu kohaselt ei ole kliimamuutuste peamised põhjustajad kasvuhoonegaasid ega inimtegevus, vaid hoopis päikesevalgus ja pilved.
Uuringus selgitatakse: “Meie analüüsi tulemused näitavad, et Maa peegelduvusvõime ehk albedo vähenemine koos muutustega päikeselt saadavas kiirguses (TSI) selgitab 100% globaalsest soojenemisest ja 83% aastastest kõikumistest üleilmse keskmise temperatuuri (GSAT) osas, mida on viimase 24 aasta jooksul jälgitud satelliitide ja maapealsete süsteemide abil. Muutused Maa pilvede peegeldumisvõimes on GSAT-i peamine mõjutaja, samas kui päikesekiirguse üldine tase mängis suhteliselt väikest rolli. Uus kliimatundlikkuse mudel aitab paremini mõista Maa energiabilanssi (EEI), mida arvutatakse atmosfääri neeldunud lühilainelise ja välja kiirguva pikalainekiirguse erinevuse alusel.”
Albedo ehk peegelduvus näitab, kui palju päikesevalgust peegeldub Maa pinnalt tagasi. Pilvede albedo on üks peamisi tegureid, mis mõjutab globaalset õhutemperatuuri. Uuringus leitakse ka, et kasvuhoonegaaside, näiteks CO2, roll soojuse kinnihoidjana on üle hinnatud ja sageli valesti tõlgendatud kui globaalset soojenemist põhjustav tegur.
“Vaatlused ja mudelarvutused näitavad, et EEI tuleneb energiavoogude nõrgenemisest, mis on seotud õhu rõhu langemisega kõrguse kasvades. Teisisõnu, tõusvate õhumasside jahtumine toimub adiabaatilise protsessi käigus, mis tähendab, et õhumasside temperatuur langeb, kuna rõhk väheneb, kuid soojust ei lisata ega eemaldata. See jahtumine tekitab näilise EEI, mida on ekslikult tõlgendatud kui kasvuhoonegaaside poolt põhjustatud soojenemist,” selgitatakse uuringu kokkuvõttes.
Uuringus toodud diagrammid näitavad, et globaalne õhutemperatuur sõltub päikesevalguse neeldumise muutustest, mida mõjutab pilvede albedo, mitte kasvuhoonegaaside heitkogused.
Samuti märgitakse, et kui kasvuhoonegaasid oleksid peamine soojenemise allikas, kajastuks see ka temperatuurides, kuid seni ei ole sellist mõju täheldatud.
“Kui kasutada IPCC kliimamudelite põhjal prognoositud kliimatundlikkuse väärtust 0,76 K/(W m-2), siis oleks ajavahemikus 2000–2023 pidanud lisanduma 0,89 kraadi soojenemist,” öeldakse uuringus. “Fakt, et sellist soojenemist ei ole täheldatud ja täheldatud temperatuurimuutused on täielikult kooskõlas päikesekiirguse mõjuga, viitab sellele, et kasvuhoonegaaside mõju on üle hinnatud.”
Teadlased rõhutavad, et nende tulemused seavad kahtluse alla senised kliimamuutuste arusaamad ja kutsuvad üles ümber vaatama sotsiaal-majanduslikke meetmeid, mille eesmärk on süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine.
“Need leiud nõuavad kliimamuutuste senise paradigma ja sellega seotud poliitikate põhjalikku ümbervaatamist. Erilist rõhku tuleks panna interdistsiplinaarsetele teadusuuringutele, mis keskenduvad Maa albedo ja pilvede füüsika mõistmisele, sest need on kliima tegelikud mõjutajad,” öeldakse uuringu järeldustes.
