Didi Rankovic | Reclaim The Net
ELi uued digitaalse isikutuvastuse eeskirjad, digitaalse identiteedi määrus (eIDAS 2.0), jõustuvad 20. mail, kohustades tehnoloogiagigante ja liikmesriike täitma ELi digitaalse identiteedi (EUDI) rahakoti loomise nõudeid.
Siiski ei ole töö EUDI rahakoti kallal veel lõppenud, sest 2025. aastaks on kavas mitu pilootprojekti, et kindlustada eeskirjade rakendamise protsessi.
Vastavalt raamdokumendile, mille Euroopa Ülemkogu hiljuti vastu võttis ja mis on nüüd ametlikult avaldatud, on digitaalse isikutunnistuse rahakoti tunnustamise ja kättesaadavaks tegemise tähtaeg 2026. aasta. Praegu kasutatakse seda mitmes olukorras, sealhulgas juurdepääsuks riiklikele teenustele ja vanuse kontrollimiseks, märgitakse aruannetes.
Praeguse seisuga tähendab see tähtaeg, et kuigi rahakott peab selleks ajaks täielikult toimima, ei ole see ELi 27 liikmesriigi kodanikele kohustuslik ning neile, kes otsustavad mitte osaleda, lubatakse kaitset diskrimineerimise eest.
Digitaalse rahakoti väljastamine, kasutamine või tühistamine on tasuta. Süsteem töötab “avatud lähtekoodiga”, kuid riikidel on õigus “mõistliku põhjendusega teatud andmeid peita.”
Määruse eesmärk on säilitada ka praegu kehtivaid veebisaitide autentimissertifikaatide standardeid, “täpsustades samas nende reguleerimisala”.
Mõned Euroopa institutsioonid tunduvad olevat entusiastlikumad kui teised ja näiteks nimetas Hispaania Kataloonia provintsi valitsus määrust kui “selget paradigmamuutust”, mis soodustab ühendusesisest standardiseerimist ja väidetavalt annab kasutajatele “suurema autonoomia oma isikuandmete üle”.
Kuigi uusi vanusekontrolli eeskirju peetakse suures osas positiivseks, ei ole pooldajad veendunud, et EUDI Wallet on selleks kõige sobivam lõpplahendus.
Seega märkis euCONSENTi mittetulundusühing, mis on loodud üleeuroopalise vanuse tuvastamise edendamiseks kasutades eIDAS taristut, et rahakoti kasutuselevõtt sel eesmärgil ei ole “mugav”, kuna iga veebisaidi jaoks eraldi “vanuseomaduse” avalikustamine on keeruline.
euCONSENT märkis, et isegi EUDI Walletiga tuleb luua “alternatiivid” nende laste jaoks, kes on liiga väikesed, et rahakott oleks nende identiteediga seotud.
Digitaalseid isikutuvastusi võib kasutada ka hädavajalike teenuste ligipääsu kontrollimiseks, võimaldades seeläbi sotsiaalse või poliitilise allumise manipuleerimist. Sellega kaasnev ulatuslik andmete kogumine võib viia profiilide loomise ja diskrimineerimiseni. Lisaks on need ID-d haavatavad häkkimisele ja identiteedivargustele, seades ohtu inimeste rahalise seisundi ja maine. Sageli sunnitakse kodanikke selles osalema ilma mõistetava nõusolekuta ja süsteemide läbipaistvuse ning järelevalve puudumine suurendab väärkasutuse riski.
