Cindy Harper | Reclaim The Net
Juhtivad tervishoiueksperdid väljendasid Ühendkuningriigis toimunud Pandeemiatele reageerimise ja taastumise parlamentaarse töörühma (APPG) arutelul tõsist muret Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kavandatud pandeemialepingu ja rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade muudatuste üle, kuna lepinguga antakse WHO-le järelevalve- ja tsensuurivolitused.
Dr. David Bell, endine WHO meditsiinitöötaja, ja professor Garrett Wallace Brown, kes juhib Leedsi ülikooli globaalset tervishoiupoliitikat, kirjeldasid, kuidas ettepanekud võivad ümber kujundada WHO ja selle liikmesriikide vahelist dünaamikat ning ohustada olulisi tervishoiualgatusi.
Vaidlusküsimus seisneb selles, et need ettepanekud võivad anda WHO-le enneolematu võimu. Dr. Belli sõnul võib WHO kasutada seda võimu, et nõuda riikidelt suuri rahalisi toetusi, suruda maha teaduslikke arutelusid ning kehtestada reisipiiranguid, sulgemisi ja kohustuslikke vaktsineerimisi vastusena tervishoiualastele hädaolukordadele, mille asutus võib oma äranägemise järgi välja kuulutada.
Bell selgitas WHO muutumist alates selle loomisest 1946. aastal. Algselt oli organisatsioon loodud selleks, et pakkuda juhiseid ja koordineerimist tervishoiualastes hädaolukordades, kuid see on muutunud üha enam tsentraliseeritumaks. Rahastamisviiside muutumine, eelkõige eraannetajate poolt, on teinud WHO-st organisatsiooni, mille tegevust dikteerivad välismõjud. Selle muutuse mõju on eriti murettekitav, kui võtta arvesse tervishoiualaste hädaolukordade laienenud määratlusi. “WHO loodi 1946. aastal parimate kavatsustega… Aastakümnete jooksul oleme näinud olulist suunamuutust… See on murettekitav taust, mille valguses peetakse läbirääkimisi IHRi (Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjad) muudatuste ja lepingu üle,” ütles Bell.
Arutelu kutsus esile ka Ühendkuningriigi seadusandjate tähelepanu. APPG kaasesimees Esther McVey nõudis suuremat parlamentaarset kontrolli, seades kahtluse alla, kas on mõistlik anda ulatuslikke volitusi WHO-le, mis on suures osas erafinantseeritav asutus ja mille üle puudub igasugune järelevalve. Viidates Maailma Terviseorganisatsiooni senisele tegevusele, väljendas McVey oma skeptilisust: “Tundub ebamõistlik anda rahva poolt mitte valitud ametnikele ja suures osas erafinantseeritavale riigiülesele asutusele, mille üle ei ole ilmselt mingit järelevalvet, võim suveräänsuse ja üksikisiku õiguste üle,” arvas ta.
Leiboristide parlamendiliige Graham Stringer, kes on APPG kaasesimees, väljendas samuti vastuseisu kavandatavale WHO volituste laiendamisele. Ta väljendas oma muret seoses WHO majandushuvidega ja viitas organisatsiooni vastuolulisele seisukohale maskide kandmise suhtes, mis viitab pigem poliitilisele kui teaduslikule otsustusprotsessile. Stringer rõhutas, et võimalik mõju rahvatervisele, demokraatiale, kodanikuvabadustele ja üksikisiku õigustele nõuab ranget arutelu ja läbipaistvat kontrolli.
Nii eksperdid kui ka parlamendiliikmed rõhutasid tungivat vajadust olla ettevaatlik ja analüüsida põhjalikult WHO kavandatavaid muudatusi, kutsudes üles säilitama riikide autonoomia rahvatervise probleemide lahendamisel ning kaitsma ülemaailmseid tervisealgatusi lubamatu mõju eest.
