Laura Raus
E24
22. detsember 2010
Eesti jääb tõenäoliselt mitmeks aastaks viimaseks euroalaga liitujaks, kuna suuremad Ida-Euroopa riigid nagu Poola ja Tšehhi vaatavad eurotsooni kriisi ettevaatlikult, kirjutab Reuters.
«Eestis oleme me kindlad, et euro toetab kaubandust,» ütles Eesti peaminister Andrus Ansip Reuters Insiderile. «Praegu inimesed lihtsalt raiskavad oma raha valuutavahetusele. Miks nad peavad seda tegema?»
Kuid mujal postkommunistlikes riikides ei ole valitsused euro eelistes nii kindlad. Kõik Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peavad ühel päeval euroalaga ühinema, kuid nad ei kiirusta.
Nad tahavad näha, kuidas Iirimaa, Kreeka, Hispaania ja Portugali võlaprobleemid lahendatakse ning kardavad vahetuskursi paindlikkuse kaotamise kulusid. Nad on ka näinud, et euroala liikmeks olemine ei taga madalamaid laenamiskulusid, märkis investeerimispank JP Morgan.
«Euroalas olemises on rohkem riske kui väljas olemises,» ütles Poola keskpanga juht Marek Belka eelmisel nädalal. Sarnased meeleolud on Tšehhis, kus peaminister Petr Necas on öelnud, et euro kasutuselevõtt ei oleks pikka aega riigi eeliseks.
Läti ja Leedu on võtnud sihikule euroalaga ühinemise aastal 2014. Capital Economicsi analüütik Neil Shearing ütles aga, et kui euroala jääb ellu oma praeguses vormis, siis järgmised liitumised Läti ja Leedu näol ei oleks enne 2015. aastat.
