Robert Kogon | Brownstone Institute
Euroopa Parlament hääletas eelmisel neljapäeval ELi digitaalse COVIDi tõendi pikendamise poolt veel üheks aastaks. Pikendamise poolt oli 453, vastu 119 ja erapooletuks jäi 19 saadikut.
ELi digitaalse COVIDi tõendi esialgne kehtivusaeg oli 30. juunini. Selle kuu alguses jõudis parlamendi delegatsioon komisjoniga juba „poliitilisele kokkuleppele” tõendi uuendamise osas ja neljapäevane hääletus oli vaid vormistamise küsimus.
ELi digitaalne COVIDi tõend võeti kasutusele eelmise aasta juunis, põhjendusega, et see tagab ohutu reisimise ELi liikmesriikide vahel. Kuid ELi COVIDi digitõendist kujunes kiiresti välja koroonapasside süsteem, millega hakati liikmesriikides piirama ligipääsu paljudele teistele ühiskondliku elu valdkondadele.
EL on otsustanud COVIDi digitõendit pikendada, vaatamata sellele, et Euroopa Komisjoni algatatud avaliku arutelu tagasiside tõendi kasutuse suhtes on ülekaalukalt negatiivne. Arutelus sai osaleda 3. veebruarist kuni 8. aprillini ja selle käigus saadi üle 385 000 vastuse, millest kindel enamus on tõendi uuendamise vastu.
Euroopa ombudsmanile saadetud kirjas, mille parlamendi prantslasest liige Virginie Joron postitas ka oma Twitterisse, kirjutab Joron:
Me lugesime oma töögrupiga läbi sadu juhuslikke vastuseid. Me ei leidnud sealt QR-koodi (ELi digitaalse COVIDi tõendi) pikendamist pooldavaid avaldusi. Selle ulatusliku uuringu põhjal näib ilmne, et praktiliselt kõik vastused olid negatiivsed.
ELi COVIDi digitõendi uuendamine ei tähenda, et seda hakatakse kohe kohaldama, vaid et taristu jääb paika ja seda saab kohaldada siis, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad.
ELi digitaalse COVIDi tõendiga ei diskrimineerita mitte ainult vaktsineerimata inimesi, vaid ka loomuliku immuunsust, mida arvestatakse võrreldes vaktsiiniga palju nõrgema kaitsena.
Ühe süsti saanud inimestele kehtib COVIDi tõend 270 päeva ning teine süst annab hetkel piiramatu kehtivuse. Kuid läbipõdemistõendi esitamisega kehtib ELi COVIDi digitõend vaid 180 päeva.
