Uus-Meremaa on saanud esimeseks riigiks, kus kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamiseks lehmadele ja lammastele röhitsusmaks.
Loomsete saaduste tarbimine on pikka aega olnud erinevatele kliimaaktivistidele ja poliitikakujundajatele pinnuks silmas. Nüüd siis hakatakse avalikustama plaane kariloomade kõhugaaside maksustamisest.
Uus-Meremaal elab umbes 5 miljonit inimest, kuid lehmi on seal u 10 miljonit ja lambaid 26 miljonit. Väidetavalt “pärineb peaaegu pool riigi kasvuhoonegaaside koguheitest põllumajandusest, peamiselt metaanist.”
Teise allika kohaselt „Tekib rohkem kui 85% Uus-Meremaa metaani koguheitest kahest põllumajanduslikust allikast: kariloomade magudest ja loomasõnnikust, millest esimene moodustab 97%. Lehmade puhul on enamik (95%) metaanist loomade välja hingatavas õhus ja 5% eraldub kõhupuhituse kaudu.”
Indian Express kirjutab:
Valitsus teatas kolmapäeval seaduseelnõust, mille kohaselt peavad alates 2025. aastast loomakasvatajad maksma trahve oma loomade heitkoguste eest. Uute plaanide koostamisel peeti silmas He Waka Eke Noa (valitsuse ja esmaste kliimameetmete sektori koostööprogramm) soovitusi. Rühm soovitas valitsusel „kehtestada põllumajandusettevõtte tasandil põllumajanduslike heitkoguste maks, mis sisaldaks sisseehitatud stiimuleid heitkoguste vähendamiseks ja süsiniku sidumiseks”.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul hinnatakse lühi- ja pikaajalisi põllumajandusgaase eraldi, kuigi nende mahu arvutamiseks kasutatakse ühtset mõõdikut. “Ei ole kahtlust, et me peame vähendama metaani kogust, mida me atmosfääri paiskame ja tõhus heitkoguste hinnasüsteem põllumajanduses on selle saavutamiseks võtmetähtsusega,” tsiteeris Reuters kliimamuutuste ministrit James Shaw’d.
Varasemad ettepanekud sarnastel alustel kariloomade maksustamiseks on saanud tunda loomapidajate tugevat vastupanu, kuid otse loomulikult kiidavad kliimaaktivistid ja ajakirjanikud Uus-Meremaa valitsuse jõupingutusi.
Kuna globalistid on võtnud sihikule liha tarbimise, siis viimastel aastatel on erinevad grupid ja väljaanded propageerinud alternatiivseid valguallikaid. Putukad, sünteetiline liha ja taimsed alternatiivid juba trügivad turule.
Ka hiljutine inflatsioonisurve ja tarneprobleemid on põhjustanud veiseliha ja muude valguallikate järsu hinnatõusu ning kariloomade maksustamine kliimamuutuste pidurdamise ettekäändel avaldab veelgi tugevat majanduslikku mõju.
Samas on Uus-Meremaa lambaliha oma kõrge kvaliteedi poolest kulinaariaringkondades rahvusvaheliselt tuntud.