Peeter Proos | Vanglaplaneet
Euroopa riigid tegid COVID-19 vaktsiinide tootjatega ühislepingu, millega võeti kohustus kuni 2024. aastani kindla summa eest vaktsiine osta. Nüüd on tekkinud olukord, kus kogu Euroopa on vaktsiinidega üle ujutatud ning kuna vaktsineerimishuvi järjest väheneb, siis otsivad kõik riigid võimalust lepingutingimuste muutmiseks, kirjutab Postimehe majandusajakirjanik Liina Laks.
EL-i riikide ja vaktsiinitootjate vaheline leping on salajane ja seda põhjendatakse vajadusega kaitsta ettevõtete ärihuve, kuid võib arvata, et riigid on võtnud endale kohustuse regulaarselt vaktsiine juurde osta.
28. aprillil tegid Balti riikide peaministrid Euroopa Komisjoni juhile Ursula von der Leyenile pöördumise, milles palusid, et komisjon püüaks mõjutada vaktsiinitootjaid muutma Covidi pandeemia haripunktis tehtud karme tingimusi.
Oma ühisavalduses kirjutavad Balti riikide peaministrid järgmist:
„Kallis Ursula, me märgime murega, et liikmesriigid seisavad silmitsi uue väljakutsega, milleks on vaktsiinide ületootmine ja ülevarustus. Vaktsiinitarned Balti riikidesse ja teistesse liikmesriikidesse jätkuvad hoolimata ebapiisavast vaktsiinide süstimisest. See seab surve alla mitte ainult logistika- ja ladustamisvõrgud, vaid tähendab ka mõjusid eelarves.“
Samuti on valitsusjuhtide sõnul suureks probleemiks see, et riikidesse jõuavad aina lühema säilivusajaga vaktsiinipartiid.
Balti riikide peaministrid tegid Euroopa Komisjonile probleemi lahendamiseks neli ettepanekut:
1) Vaktsiinide tarneaega pikendatakse ja tarneid sätitakse riikide tegeliku vajaduse järgi;
2) Riikidele antakse õigus peatada või lõpetada vaktsiinitarned, millel on väga lühike eluiga;
3) Liikmesriigid saavad õiguse vahetada koroonavaktsiinide tarned teiste, sama tootja toodete tarnete vastu;
4) Luuakse võimalus kasutamata vaktsiinide jagamiseks, et globaalset nõudlust täita.
Postimehe andmetel kinnitati Sotsiaalministeeriumist, et vaktsiinidega on hädas kogu Euroopa, sest saadetised aina tulevad, kuid neid pole kuhugi panna ja ka kolmandad riigid ei soovi neid vaktsiine.
Pole teada kui palju Eesti kehtiva kokkuleppe alusel ravimitootjatele maksma peab, kuid Sotsiaalministeeriumi andmetel on seni tellitud vaktsiinide eest tasutud ligikaudu 99 miljonit eurot. Ühishanke tingimuste järgi peab Eesti võtma vastu seni teadmata hulga koroonavaktsiine ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juht Heli Laarmann ütles, et hetkel on Eesti lepingu alusel tellinud kokku 6 740 855 vaktsiinidoosi, mille maksumus on umbes 99 miljonit eurot.
«COVID-19 testimisele on kulunud COVID-19 pandeemia algusest praeguseni ligi samapalju raha, kui maksavad kõik tellitud COVID-19 vaktsiinid kokku,» ütles Laarmann.
Mai alguse seisuga on Terviseameti laos 674 298 doosi COVID-19 vaktsiini.
«Vajadusel kasutatakse ravimite, sh vaktsiini utiliseerimiseks ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevat ettevõtet,» sõnas Laarmann.
Mäletatavasti juhtus umbes samamoodi 2010. aasta seagripi paanika ajal, kui pooled kokku ostetud vaktsiinidest kallati lihtsalt kanalisatsioonist alla, sest ei eestlased ega ka välisriikide kodanikud neid ei soovinud.
COVID-19 kampaania on olnud küll märksa korralikum ja läbimõeldum, kuid hoolimata sellest pole olnud võimalik tõde varjata ja inimesi lõputult hirmutada.
