Kelen McBreen | Infowars
Ilma Butša intsidendi kohta ametliku juurdlust läbi viimata, hääletas ÜRO Peaassamblee eile Venemaa ÜRO Inimõiguste Nõukogust välja.
93 riiki hääletas Venemaa volituste peatamise poolt, 24 hääletas selle vastu ja 58 riiki otsustas mitte hääletada.
Süüdistustele tsiviilelanike tapmises Butšas vastas Venemaa kaitseministeerium omapoolse süüdistusega, et veresauna lavastas Kiievi režiim ja nimetas seda “järjekordseks provokatsiooniks”.
Kuigi Butša väidetav tsiviilisikute massimõrv oli Venemaa nõukogust välja saatmise nurgakivi, ei ole seda intsidenti isegi veel uuritud.
Esmaspäeval kutsus Venemaa kokku ÜRO Julgeolekunõukogu ja soovis alustada Butša asjaolude uurimist.
„Arvestades Ukraina radikaalide jultunud provokatsiooni Butšas, nõuab Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosoleku kokkukutsumist,“ kirjutas Venemaa ÜRO esindaja Dmitri Polyansky.
Ühendkuningriik, kes on praegu ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja, lükkas Venemaa taotluse tagasi ja avaldas selle asemel teate järgmisel päeval toimuva Ukraina-teemalise kohtumise kohta.
Venemaa süüdistas Ühendkuningriiki ÜRO Julgeolekunõukogu reeglite rikkumises, lükates tagasi erakorralise koosoleku taotluse seoses Butša sündmusega.
“Kui rikud reegleid, siis mine lõpuni välja – ilmselt on see reegel, millest meie Briti kolleegid juhinduvad. Täna rikkusid nad taas jultunult ÜRO Julgeolekunõukogu protseduuri reegleid ja keeldusid erakorralisest julgeolekunõukogu kohtumisest Ukraina radikaalide provokatsiooni teemal Butšas,” ütles Dmitri Polyansky.
Kolmapäeval soovitas ka India algatada Butša suhtes sõltumatu uurimise.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et seoses Butša intsidendiga, et “kõik faktid tuleb kindlaks teha,” ja kutsus üles uurima kõik Ukrainas toimunud tsiviilisikute mõrvasid.
Kuigi Butša veresauna eest vastutavaid isikuid ei ole veel kindlaks määratud, eirab inimõiguste nõukogu jätkuvalt tõendeid, mis kinnitavad Ukraina vägede poolt toime pandud sõjakuritegusid.
Kui leitakse, et venelased on Butšas massimõrva toime pannud, siis peaks ÜRO nad vastutusele võtma, kuid mõlemat riiki tuleb kohelda samade standardite järgi.
Isegi New York Times tunnistas hiljutises artiklis, et “uurijad võivad leida tõendeid Ukraina vägede poolt toime pandud koleduste kohta, mis on suunatud venelaste või venemeelsete elanike vastu. Seega on olemas põhjus korraldada põhjalikum uurimine.”
Ometi on Venemaa ilma selle “põhjaliku uurimiseta” inimõiguste nõukogust eemaldatud, mida venelased võivad tõlgendada katsena varjata Ukraina inimõiguste rikkumisi.
Endine USA suursaadik ÜRO juures Nikki Haley nõustus otsusega Venemaa välja visata, kuid märkis, et teised inimõigusi rikkuvad riigid nagu Hiina, Kuuba ja Venezuela jäävad nõukogusse.
Karm reaalsus on see, et tõenäoliselt on mõlemad pooled süüdi tsiviilelanikkonna vastu toime pandud koledustes ning seetõttu tuleb algatada laiaulatuslikud ja põhjalikud uurimised.
NB: Vanglaplaneedi Ukraina konflikti teemalised kajastused lähtuvad ajakirjanduseetika koodeksi põhimõttest, et sõna peavad saama konflikti mõlemad pooled. Eesmärgiks on tuua välja ka see informatsioon, mida Eesti peavoolumeedia ei kajasta, et inimestel oleks võimalik materjale läbi töötades oma arvamus kujundada. Hetkel jätkub sama olukord, mis nn Covidi ajal, et meedia ja poliitikud ütlevad rahvale ette, kuidas õige mõelda on – see ei ole vaba ühiskonna tunnus. Vanglaplaneet on sõja vastu ja selle kiire lõppemise poolt, kuid konflikti pole võimalik deeskaleerida, kui inimestele söödetakse ette vaid ühe poole propagandat, mis on „õige“ ja teist poolt ei kuulata, sest nemad ainult „valetavad“. Selliselt käitudes pinged ainult suurenevad. Tuleb küsida, kellele on see kasulik, kui usume vaid ühe poole „tõde“ ja kas need „tõekuulutajad“ on kuidagiviisi tõestanud, et neile lähevad inimeste kannatused korda – või pigem vastupidi?
