Fox Newsi saatejuht Tucker Carlson kritiseeris teravalt Joe Bidenit ja tema toetajaid kongressis selle eest, et nad iseloomustavad Ukrainat kui demokraatlikku riiki, ning märkis, et president Volodõmõr Zelenskõi ilmutab tegelikult kõiki autoritaarse riigikorra tunnuseid.
„Mis täpselt on demokraatia? Selle üks tunnus on pluralism. Demokraatlikus riigis võivad kodanikel olla mis tahes enda arvamused. Nad võivad avalikult kõiki oma arvamusi avaldada, sealhulgas meedia kaudu,“ ütles Carlson esmaspäeval oma saate Tucker Carlson Tonight avamonoloogis.
„Kui kodanikud pole rahul oma riigi poliitilise juhtimisega, võivad nad uued juhid ametisse kutsuda. Kõik need asjad toimivad igas vabas riigis, igal perioodil ja alati. Need ei ole ainult demokraatia tunnused. Need on demokraatia eeldused. Seda silmas pidades peaks üht-teist teadma Ukraina poliitilisest parteist Opositsiooniplatvorm Elu Nimel. Oma 43 kohaga Ukraina ülemraadas on see suurim opositsioonipartei. Eelmisel nädalavahetusel keelustas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi selle partei. Opositsiooniplatvormil Elu Nimel on nüüd keelatud „igasugune tegevus Ukrainas“.“
Lisaks märkis Carlson, et Zelenskõi allkirjastas määruse, millega kõik Ukraina riiklikud telekanalid ühendati üheks riigi juhitavaks platvormiks.
„Niisiis, kui kõik need üksikasjad on teile šokeerivad ja see pole Zelenskõi moodi, kellest te olete harjunud kuulma Today Show’s, siis pole te ehk Ukrainale piisavalt tähelepanu pööranud,“ ütles Carlson. „Zelenskõi on tugevdanud täielikku kontrolli Ukraina üle pikka aega, juba ammu enne Venemaa sissetungi ja sõda. Eelmisel aastal laskis ta oma peamise poliitilise oponendi vahistada ja tema varad riigil arestida. Samuti sulges Zelenskõi kolm Ukraina populaarseimat televõrku – kanalid, mis muuhulgas olid teda kritiseerinud. Kuidas me ameeriklastena peaksime seda hindama? Esiteks ja ilmselgelt tunnistama, et see on autoritarism, mitte demokraatia. Teiseks nentima, et tegelikult on see kogu maailmas üsna levinud. Isegi 2022. aastal on tõeline demokraatia haruldane. Enamikku riike valitseb endiselt teatud liiki diktatuur, kuidas nad seda ise ka ei nimetaks, ja see puudutab ka Ameerika lähemaid liitlasi.“
Carlsoni sõnul on veelgi häirivam see, et nii USA seadusandjad kui ka meediategelased kiidavad Zelenskõi autoritaarset tegevust ja väidavad ekslikult, et see on demokraatia.
„Aga miks? Miks kõik valetavad? Miks ei võiks lihtsalt öelda: „Teate, see on ennekuulmatu, et Venemaa seda tegi ja… meile meeldib Ukraina rohkem. Me toetame Ukrainat.“ Tore. Aga miks teha lisasamm ja öelda, et Ukrainas valitseb näidisdemokraatia, kuigi see tegelikult pole nii? Miks seda tehakse? Võib-olla sellepärast, et Ukrainas on praegu täpselt selline demokraatia, nagu tahetakse näha siin, USA-s? Nad ei taha mõelda, et see võiks tõsi olla. On hirmutav mõelda, et see on tõsi, kuid küsige endalt. Mängige seda sõnamängu – kui näiteks sõjaks leitakse „riikliku julgeoleku ettekääne“, kas teie arvates Adam Schiff, Kamala Harris või Mitch McConnell kahtleksid hetkekski, enne kui keelaksid oma poliitilistel vastastel kandideerida? Kas arvate, et nad ebaleksid, enne kui minu saate igaveseks eetrist maha tõmbaksid? Ei, muidugi mitte. Nad teeksid seda otsekohe. Ja seejärel nimetaksid seda demokraatiaks. Vastus on, et meie juhid tahavad tegelikult samasugust autoritarismi Ameerikas (ja ka Eestis – PP), kuid peavad seda reklaamima demokraatiana, et siinseid inimesi lollitada.
Võib-olla hakkate nüüd jõudma järeldusele, et need inimesed armastavad Zelenskõid mitte sellepärast, et ta esindab Ukraina rahvast, vaid sellepärast, et Zelenskõi on just selline juht, milline nad ise tahaksid olla – metsikult suurte sõjaliste jõududega, et panna kõik, kes kaeblevad, relva ähvardusel vaikima. Võib-olla toimub praegu just see. See näib ilmne, kui sellele sügavamalt mõelda. Nüüd muidugi me palvetame, et neil poleks kunagi võimalik midagi sellist teha meil, maailma viimases vabas riigis. Me ei tohiks lasta neil seda teha, sest vabadus Ameerikas pole oluline ainult meile, meie lastele ja lastelastele. See on tähtis kogu maailmale. Veel kord – me oleme viimane vaba maa. Me peame jääma vabaks.“
„See on sõda, millel on moraalsed tagajärjed,“ lõpetas ta. „See on sõda, millega Valge Maja on igal tasandil seotud. Seega, kui Ukraina valitsus midagi teeb, on meil huvi täpselt teada, mis see on ja mida see tähendab, kuid üle kõige on meil valdav huvi ja moraalne kohustus hoida USA vabana. Seega, kui näete, et meie juhid imetlevad kedagi, kes paneb oma vastastel suu kinni, peaksite neis kahtlema.“
NB: Vanglaplaneedi Ukraina konflikti teemalised kajastused lähtuvad ajakirjanduseetika koodeksi põhimõttest, et sõna peavad saama konflikti mõlemad pooled. Eesmärgiks on tuua välja ka see informatsioon, mida Eesti peavoolumeedia ei kajasta, et inimestel oleks võimalik materjale läbi töötades oma arvamus kujundada. Hetkel jätkub sama olukord, mis nn Covidi ajal, et meedia ja poliitikud ütlevad rahvale ette, kuidas õige mõelda on – see ei ole vaba ühiskonna tunnus. Vanglaplaneet on sõja vastu ja selle kiire lõppemise poolt, kuid konflikti pole võimalik deeskaleerida, kui inimestele söödetakse ette vaid ühe poole propagandat, mis on „õige“ ja teist poolt ei kuulata, sest nemad ainult „valetavad“. Selliselt käitudes pinged ainult suurenevad. Tuleb küsida, kellele on see kasulik, kui usume vaid ühe poole „tõde“ ja kas need „tõekuulutajad“ on kuidagiviisi tõestanud, et neile lähevad inimeste kannatused korda – või pigem vastupidi?
Noh, USA-d demokraatlikuks nimetada oleks nüüd kah veidi ennatlik. Hetkel ei hakka otsima välja kõiki neid algatatud relvakonflikte väljamõeldud põhjustel, enne läheks jumalapäike looja. Samuti see igavene kaheparteisüsteem…