Venemaa on valmis loobuma viisanõudest ELi kodanikele

Hendrik Vosman
Postimees
2. juuni 2010

Miski ei takista meid Euroopa Liidu kodanikele viisavabadust kehtestamast, kahjuks ei võimalda teatud Euroopa maade ajaloolised probleemid samaga vastata, tõdes eile lõppenud ELi–Venemaa tippkohtumisel president Dmitri Medvedev.

Lõuna-Venemaal Rostovis Doni ääres peetud järjekorras 25. tippkohtumisel jagus ELi liidritel Venemaa suunas nii toetavaid kui ka laitvaid sõnu. Ühenduse president Herman Van Rompuy teatas, et EL toetab Venemaa soovi oma majandust moderniseerida ja Moskva püüdlusi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liituda.

Ent nagu varemgi kombeks, heideti Venemaale ette inimõiguste rikkumist ja raskusi õigusriigiks saamisel. Justkui selle ilmestamiseks surus miilits üleeile vägivaldselt maha järjekordsed opositsiooni meeleavaldused Moskvas ja Peterburis, kus peksti ja peeti kinni sadu aktiviste. Van Rompuy, Medvedev ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso sõid samal ajal Rostovis õhtust.

Need, kes lootsid seekordselt tippkohtumiselt – sellised kokkusaamised toimuvad kaks korda aastas – konkreetseid kokkuleppeid, näiteks viisavabaduse küsimuses, pidid pettuma. Medvedevi sõnul on Venemaa valmis viisapiirangutele kas või homme lõpu tegema, paraku pole 27-pealine EL nõus samaga vastama.

«Vene ühiskond on nii tehniliselt kui ka kokkulepete kohaselt valmis võõrustama paljusid eurooplasi, kui nad ilma viisata tulevad. Samal ajal mõistan, et olukord Euroopa Liidus on teistsugune,» sõnas Medvedev. «Me saame aru, et meie Euroopa partneritel on mitmeid keerulisi probleeme. Usun, et need on rohkem seotud meie ajaloo kui tegeliku olukorraga, sest viisa[nõude] tühistamine ei ohustaks kellegi julgeolekut.»

Päris tühjade kätega Rostovist ei lahkutud. Tippkohtumisel kiideti heaks kohmaka nimega moderniseerimispartnerlus – Barroso poolt mullu novembris, eelmisel ELi–Vene tippkohtumisel välja käidud idee, mille kohaselt EL hakkab jagama Venemaaga tehnoloogilist oskusteavet. Vastutasuks lubab Moskva muuta oma ühiskonda demokraatlikumaks ning majandust avatumaks.

Medvedevi sõnul ei jää Venemaal muud üle, sest tehnoloogilise arenguta ei saa vähendada sealse majanduse sõltuvust energiaekspordist.

Van Rompuy, kes esindas ELi kõnelustel Venemaaga esimest korda, märkis, et selleks peab areng põhinema 21. sajandi demokraatlikel väärtustel, milleni jõudmiseni on Venemaal käia veel pikk tee. Nii nagu EL on ka Venemaa praegu ristteel, tõdes ta.

Ühenduse suhete iseloomustamiseks Venemaaga kasutas Van Rompuy ameerikalikku sõnavara. «Venemaaga ei ole meil reset’i vaja. Tahame fast forward’it,» viitas ta Moskvaga eelmisel aastal suhted ümber häälestanud Ühendriikidele.

Kiire edasiliikumine on tema arvates kõige tõenäolisem siis, kui Venemaa ja EL üheskoos demokraatlikke reforme ning näiteks Kaukaasia konfliktikolletes vastastikust leppimist toetavad. Van Rompuy hinnangul Moskva praegu selles vallas eriti konstruktiivne ei ole.

Tulevast majanduskoostööd silmas pidades on kesksel kohal küsimus, kas ja millal Venemaa WTO liikmeks saab. See teeks lõpu Moskva protektsionistlikele meetmetele, mis praegu jätab uudisteagentuuri DPA teatel Euroopa ettevõtted ilma ligikaudu 600 miljonist eurost aastas.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.