USA linnad kaaluvad pankrotti

Nicole Bullock, FT
E24
30. aprill 2010

Pennsylvania pealinna Harrisburgi juhid, kelle viimase aja suuremateks väljakutseteks on olnud lumekoristus ning prügi ja koertekakluste vastu võitlemine, arutasid sel nädalal hoopis tõsisemat küsimust: mis oleksid pankroti plussid ja miinused.

«Ega siin head lahendust polegi,» ütles Harrisburgi halduskomiteele linna pearaamatupidaja Dan Miller. Koos paari teisegi komiteeliikmega pani ta ette uurida pankroti väljakuulutamise võimalusi, et linn võlakoorma alt välja tuua. Koosolek kestis kolm tundi, ülejäänud liikmed olid võimalike tagajärgede pärast siiski murelikud.

Pankrot ei ole munitsipaalvõimude jaoks tavaline asi ja seetõttu ei ole ka juhiseid varnast võtta. Olukorras, kus mitmed Ameerika linnad ja maakonnad majanduslangusest tõsiselt räsida on saanud, arutavad investorid ja analüütikud aga üha tõsisemalt selle üle, kas pankrotid äkki laiemalt levima ei hakka.

Debatt käib raekodadest Wall Streetini välja ning USA finantsturgude assotsiatsioon SIFMA arutas seda küsimust avalikult ka eile Manhattanil korraldatud konverentsil.

Ainuüksi 2009. aastaga andsid 11. peatüki alusel pankrotiavalduse sisse enam kui 11 000 Ameerika aktsiaseltsi. Advokaatbüroo Chapman and Cutleri partner James Spiotto ütles, et 9. peatüki juhtumeid – mis on ette nähtud linnavalitsuste pankrottide korraldamiseks – on alates aastast 1937 ette tulnud vaid veidi üle 600.
Kõige enam tuntust on ehk kogunud California osariigi Orange County maakonna pankrott aastal 1994.

Hiljutise majanduslanguse keeristes läks 2008. aastal pankrotti Vallejo linn – sealsamas Californias. Eelnenud aastaga võrreldes laekus linnade pankrotiavaldusi 2009. aastal küll kaks korda enam, kuid siiski kogunes neid kokku vaid 10. Suurematest linnadest kaaluvad seda varianti ülalmainitud Harrisburg ning lisaks veel ka Detroit, kuid ametlikke plaane veel kinnitatud pole.

«Munitsipaalpankrotid on seni tabanud vaid eripiirkondi, kus on vaid üks peamine sissetulekuallikas. Suuremaid linnu, kus tuluallikad on mitmekesisemad ja investorid mõnevõrra kannatlikumad, on sellest saatusest seni säästetud,» ütles konsultatsioonifirma Municipal Market Advisorsi juhataja Matt Fabian.

USA 2800 miljardi dollari suurune munitsipaalvõlakirjade turg – kust linnad avalike projektide jaoks suhteliselt odava hinnaga raha saavad – ongi rajatud kõikumatule usule, et linnavalitsuste pankrott on üks üliharv nähtus. Turueksperdid on seda meelt, et isegi kui pankrotijuhtumeid juurde tulema hakkab, on tegemist ikkagi väikese mastaabiga erijuhtumitega.

Nad on juba pikemat aega väitnud, et kuna pankrotid toovad endaga paratamatult kaasa kõrgemad laenuintressid, siis on see piisavalt mõjus stiimul pankrottidest hoidumiseks.

Kuid kui juba suuremad linnad nagu Harrisburg pankrotimõtteid mõlgutavad, hakkab paat tasapisi rappuma. «Mida rohkem pankroti võimaluse üle avalikult arutatakse, seda rohkem hakkab see variant tunduma teatud mõttes leevendusena, ning seda tõenäolisemaks muutub ka selle käikulaskmine,» hoiatas Fitch Ratings ühes oma raportis aasta alguse poole.

Kõige suuremaks tõkkeks võib siiski kujuneda tõsiasi, et linnavalitsuste jaoks on pankrotitee palju pikem ja okkalisem, kui firmade puhul. Nimelt vajavad nad selleks luba oma osariigilt – ning mõnes osariigis on see keelatud. Teiseks peab linnavalitsus oma plaanid eelnevalt võlausaldajatega läbi arutama ja nood võivad üritusele kaika kodaratesse susata.

Allikas

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.