Trichet vihjab hoogsamale võlakirjaostmisele

E24
1. detsember 2010

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ei välista võimalust, et pank senisest tunduvalt suuremates kogustes riigivõlakirju ostma võib hakata. Ühtlasi hoiatab ta turgusid, et nood ei alahindaks Euroopa tahet eurotsooni eskaleeruvat võlakriisi lahendada.

Vihje, et EKP võib kriisi vastu «raskemaid relvi» rakendada, tuli pärast seda, kui Itaalia ja Hispaania laenuintressid Saksa omadega võrreldes värsked euroajastu rekordid püstitasid.

Maaklerite sõnutsi on keskpank juba hakanudki rohkem Portugali riigivõlakirju ostma.

Keskpanga riigivõlakirjade ostmise programm on juba algusest ehk maikuust alates olnud üsna vastuoluline, Saksa Bundesbanki president Axel Weber on oma vastumeelsust ka avalikult väljendanud.

Kriisi kiire areng on aga keskpangas uued tuuled puhuma pannud ja ilmselt õigustatakse jõulisemat sekkumist sellega, et valitsuste laenuvõtmise kulud on liiga tugevalt paikast ära ja turud ei toimi.

Trichet ütles eile Euroopa Parlamendi ees, et ei soovi «praeguses staadiumis hetkeolukorda silmas pidades» võlakirjaprogrammi kommenteerida. Küll aga möönis ta, et programm «kestab» ning et tulevikku puudutavad otsused võtab vastu 22-liikmeline panganõukogu, mille järgmine kokkusaamine leiab aset homme.

Ühtlasi keeldus ta välistamast võimalust, et eurotsooni valitsused võivad hakata väljastama ühiseid võlakirju – kuigi EKP neid selleks ei julgustavat.

Maikuust alates on keskpank kulutanud võlakirjaostudeks vaid 67 miljardit eurot. Finantsturud on aga üha enam seda meelt, et vaid keskpanga taskud on piisavalt sügavad, et kriisi leevendada.

EKP arvates hindavad finantsturud riski väga valesti. Trichet ütles, et «arvamusavaldajad alahindavad valitsuste otsusekindlust». Eurotsooni kasv olevat osutunud üllatavalt tugevaks ning Iirimaa väljaaitamine olevat näidanud, et EL on suuteline kriisidele reageerima.

«Ma ei usu – teades mida mina tean – et kellelgi oleks põhjust eurotsooni finantsstabiilsuses tõsiselt kahelda,» ütles Trichet.

Citigroupi vanemanalüütik Willem Buiter ütles: «On tõenäoline, et keskpank sekkub suuremal määral – isegi kui nad praegu vastupidist väidavad ja küllap soovivad, et seda poleks vaja.» Ta väitis hiljuti, et valitsuste toetusel võiks EKP laenata Euroopa uuele päästefondile 2 triljonit eurot.

Evolution Securitiesi vanemstrateeg Gary Jenkins väitis, et keskpank võib teha katset «tõelise kvantitatiivse leevendamisega» ja osta 1-2 triljoni euro eest võlakirju. «Poliitiliselt oleks seda raske alla neelata. Aga tuletõke oleks otsekohe paigas,» ütles ta.

Trichet on korduvalt kinnitanud, et «kvantitatiivse leevendamisega» keskpank ei tegele, kuna võtab finantssüsteemist alati välja samas summas likviidsust, kui ta riigivõlakirjadele on kulutanud – välistades kõikvõimalikud inflatsiooniriskid. Üpris kindlasti jätkataks seda poliitikat ka uue skeemi kontekstis.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.