Gert D. Hankewitz
E24
12. jaanuar 2011
Kinnistusregistri andmeil tehti mullu 1409 sundmüüki, mis on kaks ja pool korda rohkem kui 2009. aastal. Tegelik kinnisvara kaotanute hulk võib aga veelgi suurem olla.
Nimelt kajastavad kinnistusregistri numbrid vaid neid sundmüüke, mille puhul on kinnisvara omanikku vahetanud kohtutäituri avalduse alusel. Eelmisest aastast hakkas aga kehtima seadusemuudatus, mis võimaldab enampakkumistelt kinnisvara soetada pangalaenuga – varem seda teha ei saanud.
Sellisel juhul saadab laenu andev pank ise paberid notarile, kes omakorda teeb avalduse kinnistusregistrisse. Seega ei kajastu niisugused sundmüügid kohtutäiturite tehingutena, vaid üldises kinnisvarastatistikas, kust neid aga eraldi välja tuua oleks keeruline.
Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse liige Mati Kadak rääkis, et näiteks temal moodustasid niisugused tehingud, kus sundmüügis olnud vara osteti laenuga, möödunud aasta koguportfellist poole. «Laenuga ostmine muutus mullu päris populaarseks,» märkis ta.
Möödunud aasta 1409 tõestatavast sundmüügist 716 puudutas eraisikutelt võlgade katteks ära võetud kinnisvara ning 693 juriidilise isiku oma. Tallinnas oli seejuures esimesi 197 ja teisi 266.
