Kõik ei ole halvasti – kõik on hästi!

Vootele Päi
E24
5. aprill 2010

Just sellist sõnumit soovivad edastada Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmed, kes läbi ühistutegevuse arendamise liiguvad järjekindlalt ambitsioonika eesmärgi poole.

Aasta tagasi väljakäidud idee luua kohalikul kapitalil põhinev ja pangaklientidele kuuluv Eesti Ühistupank, mis konkureeriks meie turul Skandinaavia gigantidega, ei ole vaatamata külmale majanduskliimale kuhugi kadunud.

Möödunud neljapäeval võõrustas Tartu Hoiu-laenuühistu eesotsas juhatuse liikmete Andro Roosi, Erki Pisukese ja Märt Riineriga oma liikmeid ja töötajaid uues kontoris, Tartus Raekoja platsi nurgal asuvas Tartu Hoiu-laenuühistu ajaloolises pangahoones. Uude kontorisse kolimine polnud siiski ainus põhjus – nimelt 108 aastat tagasi alustas tegevust praeguse Tartu Hoiu-laenuühistu eelkäija, mille üheks rajajaks oli Jaan Tõnisson.

Kriisiaeg kui kasvulava

Tuntud pigem ajakirjandus- ja riigitegelasena on tavainimesele vähem teada fakt, et 1902. aastal Tõnissoni ja 14 tema kaasvõitleja rajatud Eesti Hoiu-laenuühistu oli kodumaise majanduse alustalaks. Panganduslik ühistegevus kattis Teise maailmasõja eel 52 protsenti kogu Eesti toonasest pangandustegevusest.

Nüüdses Eestis on ühistegevus vajunud tagaplaanile ja ühistegevusel baseeruvat panka pole. Roos, Pisuke ja Riiner üritavad seda olukorda muuta.
«Ajalooliselt on just kriisiperioodid olnud parim kasvulava ühistutegevusele,» ütles Roos Postimehele aasta tagasi.

Möödunud suvel käisid Roos ja Pisuke teisel pool ookeani ühistule partnereid otsimas. Tulemus – koostöö Virginia Hoiu-laenuühistute liiduga, kes on pannud õla alla pangaks pürgiva Eesti ühistu IT-infra­struktuuride väljatöötamisel.

«Mõistsime, et pangalitsentsi saamiseks vajamineva algkapitali hankimise asemel oleks nutikam keskenduda sisulise panga ülesehitamisele, koostöös Eesti Hoiu-laenuühistute liiduga töötame hetkel välja internetipanka,» ütles Pisuke.

Eesti Hoiu-laenuühistute liit koondab endas kümmet Eestis tegutsevat ühistut 18st, paljud veel taotlevad liikmesust.

Lisaks infrastruktuuride arenduse alustamisele toovad Roos, Pisuke ja Riiner välja ka olulise mentaliteedimuutuse – kui aasta tagasi ei võtnud paljude teiste ühistute eestvedajad kolmiku juttu päris tõsiselt, siis nüüdseks on ka teised Eesti hoiu-laenuühistud mõistnud uuenduste vajalikkust.

Korralik tootlus

Hoiustajale teeb Tartu Hoiu-laenuühistu atraktiivseks 10-protsendiline tootlus, mis ületab mitu korda teiste finantsasutuste pakutava.

«Põhjus, miks saame kordades kõrgemat tootlust pakkuda, peitub ühistutegevuse keskses idees – ühistutegevus ei tooda lisandväärtust ühistule, vaid aitab inimestel ja ettevõtetel seda enda jaoks toota,» selgitas Roos.

Suurpankades ja finantsettevõtetes toodetav lisandväärtus läheb asutuse omanikule, kelleks on kas paljukirutud ja/või -kiidetud Svensson Rootsis või keegi teine. Ühistus raha hoiustav inimene seevastu aga ongi ühistu üks omanikke.

«Meil saab inimene oma raha hoiustada ning ka valida, millisesse ettevõtmisse oma raha investeerida,» selgitas Pisuke. «Erinevalt pankadest ei paku me investeerimisvõimalustena umbmääraseid fonde – hoiustaja saab ise valida, millisesse ettevõtmisse ja kellele ta oma raha annab.»

Hoiu-laenuühistu täidaks vahendaja rolli – ettevõte, kes laenab ühistu kaudu raha, saab pealekauba oma juhatusse ka ajutiselt inimese ühistust, kes aitab nõu ja jõuga ning ühtlasi esindab laenu finantseerija huve laenanud ettevõttes.

«Me ei räägi miljardiprojektidest, meie huviks on väiksemad projektid, tehes koostööd eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetega,» selgitas Roos.

Arvamus

Mart Sõrg
Tartu Üli­kooli emeriit­professor:

Ühistutegevuse arendamisel ja ühistupanga loomisel on oluline, et eestvedajatel jätkuks entusiasmi, nagu seda oli omal ajal Jaan Tõnissonil. Seda eriti tänastes Eesti tingimustes, kus poliitilise eliidi hoiak on pigem tõrjuv – ühistutele pole senini nende kunagist vara tagastatud.

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmetel seda entusiasmi jätkub ning loodan, et 110. aasta juubeli tähistamiseks pean seadma sammud juba ühistupanka. Ühistutegevusel Eestis iseenesest on perspektiivi, eriti vaadeldes ühistutegevuse populaarsust Lätis ja Leedus.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.