Iraan ja Põhja-Korea jäeti tuumakonverentsilt kõrvale

Jürgen Tamme
Postimees
13. aprill 2010

Washingtoni saabusid ligi poolesaja riigi liidrid, et osaleda rahvusvahelise tuumajulgeoleku alasel konverentsil, mille peafookuses on küsimus, kuidas kaitsta tuumarelvi terroriristide eest. Iraani ja Põhja-Korea esindajaid aga kohtumisele ei kutsutud.

Kahepäevase tippkohtumise avas Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, kelle sõnul on suurim oht USA julgeolekule tuumarelvade sattumine terroristide kätte. Viimati toimus nii suur rahvusvaheline konverents USAs 1945. aastal.

Ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) juhi Ikia Amano hinnangul tuleks teha suuremaid jõupingutusi selle nimel, et tuumarelvade valmistamiseks vajalik materjal ei satuks valedesse kätesse.

«Probleem seisneb selles, et tuumamaterjal ja radioaktiivne materjal pole kaitstud ning liikmesriigid peavad neid materjale varguse või smugeldamise eest paremini kaitsma,» ütles Amano BBC-le. «Keskmiselt saame me iga kahe päeva jooksul teate tuumamaterjali vargust või smugeldamist puudutava intsidendi kohta.»

Kohtumisele pole kutsutud Põhja-Korea ega Iraani esindajad. Neist esimene pole astunud reaalselt samme oma vastuolulisest tuumaprogrammist loobumise heaks ning korraldas mullu 25. mail riigi ajaloo teise tuumakatsetuse.

Lääneriikide hinnangul pole ka Iraan loobunud oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Islamivabariigi kinnitusel on tuumaprogrammi eesmärk elektrienergia tootmine, mis on kõigi riikide õigus, kuid lääneriigid eesotsas USA ja Iisraeliga kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva.

Hoolimata rahvusvahelisest survest Iraanile ei soovi Hiina Rahvavabariik viimase ametnike kinnitusel endiselt kehtestada islamivabariigile karmimaid sanktsioone, sest Pekingi hinnangul on võimalik tüli lahendada läbirääkimistel.

«Hiina toetab kahesuunalist lähenemist ja usub, et dialoog ning läbirääkimised on parim viis asjakohaseks Iraani tuumaküsimuse lahendamiseks,» kinnitas Hiina välisministeeriumi ametnik Jian Yu.

Vahetult enne konverentsi teatas Ukraina, et saadab 2012. aastaks 107 kilogrammi rikastatud uraani ja 56 kilogrammi kasutatud tuumakütust Venemaale, kirjutas Washington Post. New York Timesi väitel piisaks varudest vähemalt seitsme tuumarelva ehitamiseks ning Valge Maja nimetas kokkulepet suureks saavutuseks.

«See on midagi, mille saavutamise nimel on Ameerika Ühendriigid võidelnud kümme aastat,» ütles Valge Maja esindaja Robert Gibbs.

Ka konverentsile saabunud Kanada peaminister Stephen Harper lubas riigi kasutatud tuumakütuse saata Ameerika Ühendriikidesse. «Vaatamata sellele, et materjal on Kanadas loomulikult hästi kaitstud, on meie nägemus, et […] selline materjal tuleks saata nende pärioluriiki. Me tahame julgustada ka teisi riike sarnaselt talitama.»

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.