Austraalia võsapõlengute väidetav peapõhjus on vaimusünnitis

Peeter Proos | Vanglaplaneet

Austraalia põlengud on kestnud juba septembrikuust ning hetkel on elu kaotanud 27 inimest, kodust on ilma jäänud üle 200 inimese ja hukkunud on lugematul hulgal loomi ja linde. Praeguseks on põlenud rohkem kui 63 000 km² ala. Tulekahju on igas Austraalia osariigis, kuid kõige rohkem on saanud kannatada Uus-Lõuna-Wales, kust katastroof alguse sai.

Pole mingi üllatus, et peavoolumeedia paneb kogu süü inimestele, sest nende sõnul on kriisi põhjuseks inimtekkelised kliimamuutused. Ükski teine põhjus ei tule kõne allagi, sest siis on tegemist libauudisega. Aga sellest natuke hiljem.

Inimtekkelise kliima soojenemisega pole Austraalia võsapõlengute puhul tegelikult midagi pistmist, sest esiteks sellist asja nagu inimtekkeline kliimamuutus ei eksisteeri ning teiseks on põlengutel hoopis teised põhjused kui kõrge temperatuur ja madal sademete hulk, millest meedia pidevalt pasundab.

Tõepoolest, Uus-Lõuna-Walesi osariigis, kus on olukord kõige hullem, on olnud kuiv. Kuid seal on olnud palju kuivem, eriti enne 1960. aastat.

Nagu näeme, on viimase kolme kuu sademete hulk NSW-s keskmisest väiksem, kuid mitte hullem kui mitmete eelnevate aastate rekordiline arv.

Sama kehtib temperatuuri kohta. Jah, see on olnud Uus-Lõuna-Walesis kuum kevad. Kuid on olnud aegu, kus on olnud palju kuumem.

Kuu keskmine 38,0 C pole rekordiline. Kolme aasta (1899–1901) keskmine temperatuur oli detsembris keskmiselt üle 38,0 C.

Seega ei ole ühtegi tõsiselt võetavat tõendit selle kohta, et tegemist oleks kliimamuutuste poolt põhjustatud tulekahjudega.

Sellegipoolest on põhjust arvata, et inimese rumalus ja vastutustundetus on selles katastroofis vähemalt osaliselt süüdi. Kuid mitte nii nagu massimeedia meile näidata tahab.

Uus-Lõuna-Walesi osariigis on politsei sõnul esitatud süüdistus 24 inimesele maastikupõlengute tahtlikus süütamises.

„Selle osariigi korrakaitsjad on astunud alates eelmise aasta 8. novembrist juriidilisi samme 183 inimese vastu, kellest 40 on alaealised. Juriidilised toimingud ulatuvad hoiatusest kuni kriminaalsüüdistuseni.

Inimesed on eiranud tuletegemise keeldu näiteks sellega, et on kasutanud väljas sädemeid tekitavaid tööriistu või on grillinud aias.

Mullu novembris vahistas politsei New South Walesi 19-aastase vabatahtliku tuletõrjuja, kellele esitati süüdistus tahtlikes süütamistes kuue nädala jooksul. Mees selgitas, et tema arvates oli tuletõrjujatel liiga vähe tööd ja ta tahtis saada kangelaseks.“

Teiseks ja palju olulisemaks tulekahjude põhjuseks on just needsamad keskkonnaorganisatsioonid ja kliimapaanika külvajad, kes väidetavalt üritavad planeeti päästa. Koostöös massimeediaga on nad loonud olukorra, kus inimesed ei suuda või neil ei lubata kasutada tervet mõistust ning võtta vastu mõistlikke otsuseid. Hoolimata sellest, et just nö roheliste tegevus põhjustab loodusele kahju.

Austraalia puhul on selleks metsade korrastamine ja hooldamine. Suurte metsatulekahjude ära hoidmiseks tuleb teostada kontrollitud põletamist, millest rohelised aru ei saa või ei tahagi aru saada.

Austraalias on enamikes kohtades seadusevastane oma maalt puid maha lõigata isegi selleks, et luua tuletõkkeid oma vara kaitsmiseks. Põhjuseks tuuakse seda, et puud neelavad süsihappegaasi ning see aitab vähendada Austraalia CO2 heitekoguseid. Tuletõkete puudumine laseb tulel kiiresti edasi kanduda ning see on just see, mis Austraalias hetkel toimub.

Selle probleemi illustreerimiseks sobib hästi Liam Sheahani lugu. Tegemist on Austraalia tuletõrjujaga, kes 2002. aastal Victorias puhastas oma maja ümbruse puudest. Kuna ta tegi seda seaduse vastaselt sai ta 100 000 dollarit trahvi. 2009. aastal oli ta ainuke, kellel maja selles linnas tulekahjus alles jäi.

Aga nagu algul mainitud sai on peavoolumeedia jaoks jutt süütamistest ja keskkonnapoliitikast „valeuudised“, mis põhinevad valesti tõlgendatud faktidel.

“Hiljuti hakkasid kogu maailmas levima eksitavad uudised selle kohta, et Austraalia metsapõlengud on paljuski süüdatud, mitte põhjustatud kliimamuutustest, põuast ja rekordkõrgest õhutemperatuurist.

Ekslike uudiste levikut uurinud teadlased jõudsid järeldusele, et sotsiaalmeedias levitatakse valeuudiseid teadlikult. Seejuures tõdetakse, et nende uudiste koostamisel on tõlgendatud fakte valesti.

«See (valeuudiste levitamise) kampaania pole oma olemuselt nii ulatuslik kui sarnane kampaania 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal, ent Austraalias on sellise hulga valeinformatsiooni levik pretsedenditu,» ütles AFP-le Queenslandi tehnikaülikooli digimeedia ekspert Timothy Graham.”

Lisa kommentaar

avatar