ATH tegelikud põhjused ja realistlik ravi

Kersti Proos | Vanglaplaneet

Ilmselt on paljud ka ise kogenud, et vahel kaob tähelepanu ja raske on keskenduda. Eriti kui ollakse juba väga pikalt süvenetud ühele asjale ning see teema ei ole enam huvitav või tundub, et omandatud on kõik vajalikud teadmised. Isegi kui teistele pakub teema endiselt huvi, siis endal on keeruline rahulikult istuda ja mõtted liiguvad juba hoopis teistele asjadele. Tool on liiga kõva, igalt poolt sügeleb ja uni tuleb peale. Kas see tähendab, et meil on tähelepanuhäire?

Lapsed ei suuda keskenduda ühele asjale rohkem kui 10 – 15 minutit ilma pideva vaimse ja füüsilise stimuleerimiseta. Tänapäeva moodsa ühiskonna lastele on igavad kõik õppetükid ja tegevused, mis ei ole täis topitud videoid, audiot, multimeediat või muud sellesarnast. Kõik need värvilised ja helendavad ekraanid (arvuti, televiisor, mobiiltelefon) on lastelt röövinud keskendumisvõime kõigelt muult, mis ei kiirga.

Inimese organism peab pidevalt võitlema toidus sisalduvate toksiinide rünnakuga, kontsentreeritud suhkru (kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup), eksperimentaalsete retseptiravimitega, 21 sajandi õppestiilidega, sotsiaalmeediaga, libauudistega, ületähtsustatud kultuurilise erapooletusega ja paljude uute tavadega, millel ei paista mingit loogikat olevat. Polegi imestada, et pea igal õpilasel koolis on diagnoositud mingisugune haigus või häire. Tegelikult vajavad lapsed hoopis arendavamat õppekava, korralikku ja päris toitu ning looduslike ravimeid.

ATH tegelikud põhjused ja realistlik ravi

Lääne meditsiin on suuremalt osalt Ponzi skeem (Charles Ponzi järgi nime saanud pettuse vorm). Paljud vanemad on õnnelikud kui neil on hea ravikindlustus ja nad saavad alati loota tervishoiuteenustele kui nende lapsega peaks midagi juhtuma. Kuid paljud katsumused tekivad just keskkonnateguritest ja pole seotud lapse keha või aju talitlushäiretega.

Süües liigselt töödeldud-, geenmuundatud- või rämpstoitu ja tarvitades keemilisi ravimeid, tekivad tähelepanu- ja käitumishäired ning õpiraskused, mida muidu tõenäoliselt ei esinekski. Kombineerides selle kõik veel halva koolitööga ja sellega, et taolisi lapsi on palju, saab sellest tulla vaid kaos.

Kas võib olla, et lapsed ei kannatagi käitumishäirete all? Kas võib olla, et tegemist on hoopis skeemiga, mis on välja mõeldud suurtootjate ja ravimitööstuse poolt, et meie lastele sisse sööta ohtlike ravimeid ja teenida selle pealt hiigelkasumeid?

Siin on viis asja, mis omavad mõju lapse võimele keskenduda, võtta vastu informatsiooni, kulutada energiat, mõelda kriitiliselt ja rakendada seda, mis ta päris maailmas õpib ja mis elus tähtis on:

1. Koolide- ja lasteaedade õppekava ei stimuleeri laste loomust ega kriitilist mõtlemist. Lastele ei õpetata toime tulema reaalse elu või olukordadega.

2. Lapsed ei saa piisavalt kehalist koormust ja vabalt liikuda. Lastel on meeletult energiat isegi ilma liigse suhkru tarbimiseta, seda ei saa ega tohi maha suruda ja see on täiesti loomulik.

3. Kemikaalid (E-ained, toiduvärvid) kommides, hommikukrõbinates ja jookides põhjustavad hüperaktiivsust. Toiduettevõtted lisavad rämpstoidule igal aastal 6,8 miljonit tonni kunstlike toiduvärve. Ka väga paljud apteegiravimid sisaldavad neid samu värvaineid.

4. Neurotoksilised kemikaalid ja lisaained (eriti levinud just töödeldud toidus) põhjustavad pea- ja kõhuvalusid, ärevust ja depressiooni. Näiteks maitsetugevdaja (naatriumvesinikglutamaat, pärmiekstrakt, E621), aspartaam, elavhõbe ja alumiinium. Ka on leitud joogiveest raskemetalle nagu plii, alumiinium ja fluoriid (ka enamikes hambapastades), mis vähendab inimeste IQ-d.

5. Retseptiravimid ja vaktsiinid halvendavad füüsilist ja vaimset seisundit, põhjustavad tervisehäireid ja puudeid. Näiteks antidepressandid võivad põhjustada agressiooni, liigset pinget, hallutsinatsioone, depressiooni, ärevust, ebaloomulikke mõtteid, paanikat ja isegi enesetapu mõtteid. Antidepressandid on eriti ohtlikud just kasvavale ja alles arenevale organismile. Need ravimid põhjustavad hoopis rohkem probleeme kui peaks ravima. Teaduslikult on tõestatud, et ka vaktsiinid põhjustavad õpperaskusi. Uuringud on kinnitanud, et vaktsineeritud lastel esineb rohkem kui 500% suurema tõenäosusega erinevaid puudeid ja kõrvalekaldeid normaalsest arengust. Loomulikult peidab peavoolumeedia sellised faktid ravimite ja vaktsiinide kohta.

On olemas praktilisemaid lahendusi häirete diagnoosimiseks, kui lastele ATH sildi külge kleepimine ning sellesse valemisse keemia juurde lisamine.

Näiteks 9,4% Ameerika lastest vanuses kaks kuni 17 on diagnoositud ATH. See tähendab, et umbes 6,4 miljonit last ravitakse retseptiravimitega. Selle asemel, et klassifitseerida ATH-d kui bioloogilist häiret võiks mõelda, et tegemist võib olla täiesti normaalse lapsepõlve käitumisega. Selle asemel, et ravida lapsi kangete ravimitega oleks vaja rohkem teavitustööd ja nõustamist vanematele.

Laste käitumine peegeldub palju vanemate kasvatusmeetoditest. Lapsed kellel on reeglid ja piirangud on palju rahulikumad ja vaoshoitumad. Reeglid ja rutiin on äärmiselt olulised normaalseks arenguks. Lapsed on vabad ja õnnelikud kui nad teavad täpselt, mis on neile lubatud ja mis mitte. Distsipliin tekitab lastele turvatunde. Öeldes lapsele ka vahel „Ei“, areneb välja tema enesekontrolli oskus. Lapsed kellele õpetatakse juba varakult enesekontrolli, ei vaja suure tõenäosusega kunagi ravimeid, mis kontrollib nende käitumist.

Neli lihtsat tõde kuidas vältida lapsel aktiivsus- ja tähelepanuhäiret

1. Vältige nutiseadmeid ja helendavaid ekraane.
2. Toituge tervislikult ja sööge PÄRIS toitu.
3. Pange paika reeglid ja distsipliin.
4. Võimaldage lapsel palju mängida ja liikuda ning seda just värskes õhus.

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.