Kuigi nutiseadmed hoiavad meid pidevalt ühenduses sotsiaalmeedia voogude ja lähedastega, näitavad uuringud, et seadmete liigkasutamine põhjustab keskendumisvõime kadu ja pealiskaudset info tarbimist.
Pealiskaudne keskendumine pärsib kasutajate võimet tõlgendada teavet nagu näiteks kasvõi seda uudist, mida te hetkel lugema hakkate. Neid liigkasutuse negatiivseid külgi tõestab Tartu ülikooli psühholoogide värske uuring, millest selgub, et loengu ajal nutiseadmeid kasutanud tudengitel olid vaadeldud ainetes madalamad õpitulemused, kui neil, kes ekraani poolteiseks tunniks sulgesid.
Sestap leiavad psühholoogid, et tehnoloogia areng on küll muutnud õpimeetodid mitmekülgsemaks, kuid nutitelefonide kasutamine sotsiaalmeedia voogude jälgimiseks ei lase tudengitel pühenduda süvaõppimisele. Selle asemel omandatakse ainult aine läbimiseks vajalikud teadmised ehk uued teoreetilised või praktilised oskused jäävad pealiskaudseks.
Kaaperdatud ühiskond
Teisalt pole nutiseadmete liigkasutamine mitte ainult noorte probleem. Sestap on Ameerika Ühendriikides hoogu kogumas liikumine “Time Well Spent” (TWS), mille lõid endised tehnoloogiahiidude juures töötanud tipp-juhid ja eksperdid. Nende sõnul on nutiseadmete ja eelkõige sotsiaalmeediakanalite liigkasutamine nähtamatu probleem, mis on kaaperdanud ühiskonna keskendumisvõime.
Lisaks väidavad nad, et keskkonnad nagu Instagram, Snapchat, YouTube ja Facebook on disainitud sõltuvust tekitavaks. Lootusetult ühismeedia liimile jäänud kasutajad on avatud ülitäpsele manipulatsioonidele, mida tuntakse ka personaliseeritud turunduse nime all. Liikumise kodulehel väidetakse näiteks, et Facebook soovitas depressiooni väljendanud puberteedi ealistele tüdrukutele osta rohkem ilutooteid.
TWSi infograafik, kus võrreldakse mobiilirakendustes veedetavat aega ning kasutajate heaolu Autor: Time Well Spent
Seega kuigi tegemist võib olla moraalselt küsitava ärimudeliga, toodab see sotsiaalmeediahiidudele meeletult kasumit, mille abil täiustatakse pidevalt kaudselt ühiskonda kontrollivaid süsteeme. Lisaks nendib TWS, et ühismeedia pakkujad ei soovi oma ärimudelit muuta, kuna nad tekitaksid endale kahjumit.
Loomalik soov olla ühendatud
Pereterapeut ja psühholoog Kätlin Konstabel rõhutab, et tegelikkuses võib raskekujulist nutisõltuvust kohata vähe. Nii Eestis kui ka välismaal korraldatud uuringutes moodustavad tõelised nutisõltlased vaid kaks kuni neli protsenti valimist. “Päris sõltlasi on vähe, kuid küsimus on, kas elu ei kannata juba enne kliinilises mõttes sõltuvuse tekkimist,” küsib Konstabel.
Tema hinnangul juhib nutiseadmete liigikasutamist loomalik soov koguda ümbritseva kohta pidevalt infot. Netikeskkonda aheldatud leiavad, et teabevoost maha jäämisel juhtub midagi halba. “See on pidev kerge stressiseisund, mis ei soodusta keskendumist ja õppimist,” toonitab Konstabel.
Interneti liigkasutus mõjub negatiivselt ka inimeste vahelisele suhtlusele. Tihti vestlusakendes ja kommentaariumites tekkivad virtuaalkonfliktid jäävad pikemaks perioodiks vinduma ning on emotsionaalselt kurnavad.
Psühholoogi sõnul tekib nutiajastul küsimus, kas me üldse õpime suhtlema ja mõista enda tegevuse tagajärgi päris maailmas. “See puudutab eelkõige noori ja lapsi, aga ka suuri. Kui me kellegagi näiteks internetis hästi impulsiivselt tülitseme, siis on keeruline hiljem päris elus muheda näoga tere öelda ja sõbralikult edasi suhelda,” leiab Konstabel.