See on ülemaailmne fašistlik kord (uus maailmakord),
mida inimestega manipuleerides, üritab luua nö. globaalne eliit.
Selle ühe maailmavalitsuse kavasse kuuluvad järgmised punktid:
Üks Maailmakeskpank ja -valuuta
Üks Maailmaarmee
Mikrokiibistatud ja Jälgitav inimkond
Maailmavalitsus
Juba pikka aega valitsetakse maailma järgmiste võtete abil: teadvusega manipuleerimine ehk ajuloputus, ühiskonna kuntslik lõhestamine ja hirm. Viimane on neist kõige olulisem. Hirm on emotsioon, mis on andnud otsustamise meie elu üle manipuleeriva Globaalse Eliidi kätte. Kui kord juba õnnestub panna inimesi hirmu tundma, hakkavad nad otsima kedagi end kaitsma kõige eest, mida neid on õpetatud kartma. Just sel põhjusel on ajalugu ja kaasaegne maailm täis hüpoteetilisi jõuliselt reklaamitud „inimelukaid” ja „ohtlikke inimesi”, kes on hirmu keskmes ja kelle eest peame „liidritelt” kaitset otsima. Meie eest hoitakse saladuses tõsiasja, et ühed ja samad jõud on meid nii „inimelukate” kui „liidritega” varustanud ja juhivad neid. Meid on programmeeritud nägema kahte „vastaspoolt”, mida kujutatakse üldjoontes „hea ja kurjana”. Tegelikkuses ei ole osapooli mitte kaks, vaid üks. On sadu inimesi, sündmusi ja organisatsioone, mis avalikkuse ees justkui vastanduvad üksteisele, tegelikult on aga kõik seotud sellesama Globaalse Eliidiga. Nende seoste hulka kuuluvad näiteks George Herbert Walker Bush ja Saddam Hussein, 1991 aasata Lahesõja näilised „vastased”. Fabritseeritud külm sõda läänemaailma ja Nõukogude Liidu vahel on samuti sellise vastuolu klassikaline näide. Mõlema poole elanikud olid teise ees nii hirmul, et andsid oma „juhtidele” veelgi rohkem võimu ja kiitsid heaks koletud relvastuskulutused uskudes ekslikult seda neid kaitsvat „vaenlaes” eest. Väljamõeldud, propaganda loodud vaenlase eest, nagu nüüdseks on selgunud. Mõlemat poolt, kaasa arvatud Ronald Reaganit, George Bushi, Mihhail Gorbatšovi ning teisi Nõukogude ja Ameerika riigijuhte suunasid ühed ja samad inimesed. Nad kõik võitlesid tegelikult samal poolel. Ning sama lugu on ka George W Bushi ja kurikuulsa terroristi Osama bin Ladeniga.
Globaalne eliit – vähemus, kes otsustab maailma ja inimkonna arengusuundade üle – istub manipuleerimispüramiidi tipus (pilt 1). Peaaegu kõik kaasaegsed organisatsioonid on moodustatud püramiididena. Tipus on väikesearvuline vähemus: eliit, kes teab organisatsioonist kõike.
Pilt 1
Nemad teavad oma organisatsiooni tegelikke ülesandeid, kavatsusi ja taotletavat eesmärki. Tipust alla tulles kohtab üha rohkem ja rohkem inimesi, kes teavad oranisatsooni kavatsustest üha vähem ja vähem. Seda nimetatakse lahterdamiseks ehk jaotamiseks kategooriatesse. Tipus olijad kindlustavad, et alluvad teaksid vaid enda isiklikku panust organisatsiooni, ühingu, salaseltsi või mille iganes tegevusse. Selle tagajärjel peab enamik oma tööpanust üsna süütuks, ei ole neli ju võimalik teada, kuidas nende töö haakub püramiidi teiste inimeste omaga ja loob lõpuks tegutsemismudeli, mis on kõike muud kui süütu. Vaid tipus olev eliit teab, kuidas individuaalsed tööpanused kokku sobitada ja niiviisi on meil püramiiditäis inimesi, kes töötavad teadmata, mille nimel nad seda tegelikult teevad. Meetodi suurepärane näide on Vabamüürlased ja muud salaühingud oma initsiatsiooni- ehk asjasse- pühendamise tasanditega. Ühelgi tasandil pole aimu kõrgema tasandi kasutada olevaist teadmistest. Valdavat enamikku vabamüürlasi ei edutata iialgi kolmandast tasandist kõrgemale, kuid Šoti Riituseks (Scottish Rite) nimetatul on üksnes ametlikke kõrgemaid tasandeid 30 ja lisaks veel 13 mitteametlikku tasandit, mida tuntakse Illuminaatide (Valgustatute) nime all ja mille olemasolugi salatakse. Enamik kolme alumise tasandi vabamüürlasi ei teagi, milleks üldse organisatsioon on loodud. Nad on manipuleeritava, suures teadmatuses olev suitsukatte salaühingut juhtivale vähemusele. Et vabamüürlaste võrgustikku kutsutakse vandenõu tööriistaks, siis arvab enamik inimesi, et kõik vabamüürlased otsivad viise maailma enda kätte haaramiseks, ülemvõimu saavutamiseks. See ei ole kindlasti tõsi. Selline arvamus on naeruväärne. Nagu peaaegu kõik organisatsioonid, koosnevad ka salaühingud juhtidest (vähemus) ja juhitavatest (ülejäänud).
Nii on lood ka globaalse püramiidiga, mille seest leiad kõik organisatsioonid, mis meie elu-olu juhivad: pangandus- ja poliitiline süsteem, riigipiire ületav korporatsioonide võrgustik, meedia, haridus, luureteenistused, sõjavägi jne. Nende individuaalsete püramiidide tipud sulavad kokku globaalse püramiidi tipuks, mida juhib naeruväärselt väike hulk inimesi – globaalne eliit. Sellest tipust hakkavad alla imbuma ühiskonna näiliselt sõltumatusesse eluvaldkondadesse sama tegutsemisviis (poliitika), meetodid ja eesmärgid. Panku, poliitilisi erakondasid, kirjutavat, rääkivat ja näitavat meediat, luureteenistusi ja ülemaailmseid suurettevõtteid (korporatsioone), aga ka salaühinguid juhivad Eliidi tasemel SAMAD inimesed.
Sellest on tähtis aru saada, sest müüt valikuvabadusest on loodud vaid meie lollitamiseks, et usuksime end olevat vabad. Vaadake vaid, kui palju ettevõtteid ja äriühinguid kuulub ülemaailmsetele korporatsioonidele. Igaühel on oma kaubamärk ja esmapilgul tunduvad nad olevat sõltumatud „konkurendid”, kuid kuuluvad tegelikult samale omanikule. Valikuvõimalus? Ärge ajage naerma. Ligi 99% taoliste organisatsioonide töötajatest ei ole aimugi, milleks neid kasutatakse. Pangaleti taga istuvad ametnikud ei tea, mis toimub nende juhataja kabinetis, rääkimata sellest, mida arutatakse juhatuse või sellest kõrgemal seisva Globaalse Eliidi tasandil. Nad on vaid etturid kellegi teise mängus. Vaiksemana kui vesi ja madalamana kui muru sulgevad nad oma mõtted ja täidavad käsku – täpselt nagu inimkond tervikuna. Inimeste allumine teiste vaadetele ja individuaalsuse mahasalgamine laseb Globaalsel Eliidil kehtestada tagakiusamisvaba tsooni raamid, immutades sama tegutsemisviisi ja hoiakut läbi kogu püramiidi. Seda teevad nad organisatsioonide võrgustiku abil, kuhu kuuluvad Kuninglik Rahvusvaheliste Suhete Instituut Londonis ehk The Royal Institute of International Affairs (RIIA), Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu Ühendriikides ehk The Council of Foreign Relations (CFR), Kolmepoolne Komisjon ehk The Trilateral Commission, US – Europe – Japan (TC) ja mõjukam neist Bilderbergi Rühmitus ehk Bilderberg Group (Bil). Edaspidi kasutan nende gruppide liikmetest ja osalistest rääkides nimede järel sulgudes olevaid lühendeid. Sellisel võrgustikul on palju teisi harusid nagu The Parlour Club, The Club of the Isles ja Eliidile sobimatute poliitikute kõrvaldamisega tegelev The Pinay Circle ehk „Le Cercle”. Selliste eraorganisatsioonide liikmete seas on tipptegijaid poliitikast, ärist, pangandusest, sõjandusest, meediast, seadusandlusest, haridusest ja mujalt, kes teostavad püramiidi ainsat generaalplaani, mis peab viima iga aastaga üha suuremale võimu tsentraliseerimisele. Kõigi selliste meie elukäiku suunavate institutsioonide (ühiskonnaelu reguleerimise ajalooliselt kujunenud korraldus, nt ideoloogia- kultuuriinstitutsioonid on kool, kirik, teater) üle teostavad järelvalvet ühed ja samad inimesed püramiidi tipust. Selle võrgustiku kohta saab veel lugeda allpool olevast peatükist Ümarlaua võrgustik ja Bilderbergi Rühmituse kohta soovitav vaadata Alex Jonesi filmi EndGame – Blueprint for Global Enslavement.
Aga püramiidi tegelik jõud ei peitu tipus nagu inimmasse on õpetatud uskuma, vaid vundamendil. Just sellepärast on nii tähtis jagada ja valitseda rahvamasse dogmade ja lõhestamise abil: Ellit teab, kus on varjul tegelik võim ja nad püüavad võimu hajutada ässitades rahvamasse üksteise vastu. Inimkond loovutab tipusolijaile oma võimu vaid seepärast, et inimkond neid seal ülal hoiab. Eliit kasutab inimkonna valitsemiseks üksnes võimu, mille inimkond ise neile päevast päeva kätte ulatab.
Iga tagakiusamisvaba tsoon on omaette püramiid, mille tipus istuvad usu-, poliitika- ja majandusdiktaatorid, kes oma tahet ülejäänutele peale suruvad. Nad saavutavad oma eesmärgi vaid siis, kui püramiidi alumisel tasandil olijad nõustuvad vastu vaidlemata tegema kõike, mida tipp kärsib, usuvad kõhklemata tipus olijate mistahes propagandat, mis mõjutab nende mõtlemist ja arusaamasid elust, neist endist ja kõikidest teistest.
Tegelikult on see võimalik maailmas, kus meie mõistusel ei ole kogu elu jooksul vaja mõelda ühtegi algupärast mõtet. Inimesed kardavad kaotada oma näilist „turvatunnet” või eliidi aurast jätkuvalt hüpnotiseeritute pilkeid ja vaenulikust. Turvatunne? Olge lahke! Kas siis elu vanglas on turvalisus? On see siis turvalisus, kui teostatakse järelvalvet teie elu üle ja määratakse ette tulevik? Vaat milliseid pettekujutelmi me hellitame? Mitte miski, mis põhineb hirmul ja inimvõimete mahasurumisel, ei ole turvaline. Ainult vabadus kõigi jaoks ja kõigi poolt tunnustatuna on turvaline ja kestev. Miljardid inimesed on täielikult loobunud oma peaga mõtlemisest ja see teeb maailma üle järelevalve teostamise ääretult lihtsaks. Võime me nii muutuda robotiteks? Me juba oleme neetud robotid! Seda pole mõtet salata, sest kui salgame, ei võta me ka midagi ette. Lapsik on loota, et käsukorras mõtlemine ei nööri lõpuks kõri kinni. Pärast Oklahoma pommiplahvatust Ühendriikides 1995. aastal oli 48 tunni vältel tõeline õudusunenägu olla araablane või sarnaneda araablasele. Miks? Sest valitsus (mille tegelased olid tegelikult pommipanijatega seotud) teatas, et pomm võib olla seotud ühe Lähis-ida riigiga. Ameerika araablased ja ka need, kelle välimus araablast meenutas, pidid pärast seda teadet taluma tänavail ägedaid sõimuvalinguid. Paari päeva pärast teatas sama valitsus, et pommil polnud seost Lähis-Idaga ja kohemaid oli OK olla jälle araablane. Niiviisi reageerisid „täiskasvanud” kes käitusid sülelastena, nöörist tõmmatavate hüpiknukkudena, Globaalse Eliidi kasvulavana.
Ega ometi väikesearvuline eliit suuda inimmõistuse üle järelvalvet teostades maailma mõjutada? See on ju lapsemäng. Inimkond ei ole kuri. Ta lihtsalt on lasknud end muuta manipuleerijate unistuseks. Inimkond on niivõrd loobunud oma peaga mõtlemisest, et globaalne eliit saab mõjutada ajurakkude talitust ja selle kaudu juhtida kogu maailma tulevikku. See on riigipööre mõistuse ja inimvaimu vallas. Globaalne eliit ei soovigi niivõrd meile ette kirjutada, mida mõelda, pigem kasvatab eliit inimesi üldse mitte mõtlema. Kogu maailmas on Eliidi käsutuses palju meetodeid ja organisatsioone, mis just sellise ajuloputuse jaoks loodud. Võtmemeetod on selline, mida nimetatakse „Probleem – Reaktsioon – Lahendus” Tekitatakse probleem, kas siis sõda, börsikrahh, terviseohud, valitsuskriis või midagi muud parajasti kavatsustega sobivat. Seejuures tuleb alati kindlustada, et probleemis oleks süüdi keegi teine, mitte looja ise. See on esmatähtis. Siis kasutatakse enda valduses olevat ja järelvalvatavat globaalset meediat, et sundida avalikust protestima – „midagi tuleb ette võtta” sündroom. Vastusena osavalt sepitsetud „probleemile” ja ärritatud rahva „reaktsioonile” pakutakse välja enda loodud probleemi „lahendus”. Seda „lahendust” on planeeritud juba kaua, kuid „Probleem – Reaktsioon – Lahendus” annab võimaluse mitte üksnes vältida tõsist vastuseisu, vaid lausa manipuleerida inimesi nõudma, et tehakse seda, mida te niikuinii teha kavatsesite!
Mõned näited:
Sama lugu on ka 7. juuli Londoni pommirünnakutega.
Eliidi eesmärk on luua maailmavalitsus, millele alluksid riigid ja isegi mandrid. Nad nimetavad seda uueks maailmakorraks. Aastasadu kestnud pidev majandusliku ja poliitilise võimu tsentraliseerimine pole juhuslik nähtus, seda on plaanipäraselt ette valmistatud. Ülemaailmne tsentraliseerimine maailmavalitsuse kaudu on üksnes selle poliitika loomulik tulemus. Kes iganes maailmavalitsust (globaalset eliiti) juhtima hakkab, teostab järelvalvet maailma keskpanga ja maailmaraha üle, mis on samuti osa uue maailmakorra tegevusplaanist. Lühidalt, kes iganes juhib maailmavalitsust, teostab kogu planeedi üle veel laiahaardelisemat järelvalvet kui praegu. Ent maailmavalitsused ei sünni iseenesest. Nende tulekut tuleb osavalt sepitseda ja selle strateegia fookus on vandenõu praegu valitseva korra, ühiskonna ja rahvusriikide diskrediteerimiseks. Kui kõik laabuks ja valitseks tasakaal, ei kiidaks rahvas heaks maailmavalitsust, mis dikteerib mida teha. Peab tekkima mingi tungiv „vajadus” ja selleks on „probleem – reaktsioon – lahendus” vägagi tõhus. Paljud uurijad on oma raamatutes dokumentaalselt tõestanud, et ühed ja samad globaalsed pankurid ja nende võrgustikud rahastasid KÕIKI pooli Esimeses ja Teises maailmasõjas, ka kommunismi nimelise türanniaga lõppenud revolutsiooni venemaal. Tean, et see kõlab algul uskumatuna, kuid need kes rahastasid Inglismaad, Ameerikat ja liitlasi, rahastasid ka Saksamaad ja Adolf Hitlerit. Miks, pagana pärast, nad nii tegid? Aga selleks, et järgida oma ammu ettekavatsetud plaani totaalse globaalse järelevalve saavutamiseks! Sepitsetud sõja põhieesmärk on muuta pärastsõjaaegse ühiskonna olemust. Maailm muutus märksa tsentraliseeritumaks Esimese maailmasõja järel ja veelgi tsentraliseeritumaks pärast teist globaalset konflikti. See oligi nii mõeldud. Esimese maailmasõja õudused ja hävingud tõid arusaadavalt kaasa hädakarje „midagi peab ette võetama” ja eliit pakkus välja oma „lahenduse” – Rahvaste Liidu -, mis oli nende esimene katse luua globaalne organisatsioon, et see siis järk-järgult maailmavalitsuseks kujundada. Tol korral see ei õnnestunud ja Rahvaste Liit varises lõpuks kokku.
Pilt 2
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon oli illuminaatide oluline saavutus. Kui pärast Esimest maailmasõda nende poolt loodud Rahvasteliidu plaan äpardus, siis organiseeriti Teine maailmasõda (pilt 2) eesmärgiga hirmutada rahvaid, et nad nõustuksid ülemaailmse „foorumiga”, mis Winston Churchilli sõnutsi asendaks sõja lõugadega. Kuid illuminaadid teadsid väga hästi nagu ka põhikirja koostanud välissuhete nõukogu, et ÜRO on ainult peitevahend, mille varjus kujundatakse ülemaailmne valitsus. Samasugust trikki kasutati Euroopa Majandusühenduse Euroopa Liiduks muutmisel. Plaan on alati ühesugune: maailmas tekitatakse nii palju probleeme, et kogu segadusega tuleks toime ainult ülemaailmne valitsus (probleem – reaktsioon – lahendus). Ent avalikkuse eest on varjatud – see hakkab alles nüüd selguma -, et maailmavalitsust nõuavad samad inimesed, kes on põhjustanud selle loomist õigustavaid segadusi. Teise pettusega püütakse meid veenda, et ülemaailmne valitsus on just see võimalus, mis koondaks kõik inimesed üheks hoolivaks ja õiglaselt jagavaks inimkonnaks, kus kõik elavad nagu ühises peres. Pealtnäha tundub see olevat väga armas jutt, kuid illuminaatide meelest on see nende kõige jubedam luupainaja. Nemad soovivad inimkonda jagada ja valitseda, mitte seda ühendada ja lasta vabalt elada. Nad kasutavad määratlusi „uus maailm”, „ülemaailmne küla”, „maailmaühendus”, „kogu maailma heanaaberlikkus” ja „ühtne maailm” (VIDEOD: 1, 2, 3, 4) inimestega manipuleerimiseks, et nood ei mõistaks „ühtse maailma” (ühiselt tegutseva ja üksteist toetava liidu) ja globaalse tsentraliseeritud fašistliku diktatuuri erinevust. Eks pidanud ju Ühinenud Rahvaste Organisatsioon teoks tegema samad eesmärgid, mida nüüd tahetakse maailmavalitsusega saavutada? Klassikaline eesli ja porgandi näide. Teile määritakse kaela tsentraliseerimise idee ja kui see (ettekavatsetult) nurjub, siis pakutakse uut lahendust, mis tooks kaasa veelgi suurema keskse võimu.
Teist väga tõhusat mõjutamismeetodit nimetatakse etapiviisiliseks hiilivaks lähenemiseks (inglise keeles: stepping-stones approach). Vandenõu põhineb mõtlemisega manipuleerimisel ja eliit on väga ettevaatlik, et mitte liiga kiiresti liiga kaugele minna. Kui nad kiirustaksid, taipaks segadusse aetud inimkarigi, et midagi on teoksil. eliit seab oma eesmärgi ja liigub selle poole samm sammult. Iga järgmine etapp on teistest näiliselt sõltumatu, aga tegelikult on kõik sammud ammuilma kokkulepitud sihtmärgi poole liikumiseks kooskõlastatud. Selline etapiviisilise hiiliva lähenemise võte muudab kogu maailma otse meie silme ees ja samas tagab, et enamik ei märka midagi enne, kui on juba liiga hilja. See ongi etapiviisilise hiiliva lähenemisvõtte põhimõte, mida eliit tavatseb kasutada oma kavatsuste vargsi saavutamiseks. Võtame või Euroopa Liidu. Selle loojad on samad inimesed ja organisatsioonid, kes lõid Bilderbergi Rühmituse, Rahvaste Liidu ja ÜRO. Euroopa Liit oma tsentraalse poliitilise järelevalve, Euroopa Keskpanga ja Euroopa raha, euroga, oli algusest peale kavandatud kogu Euroopale tsentraalse järelevalve pealesurumise vahendiks ja ta on üksnes vahepeatus teel maailmavalitsuse, -keskpanga, -valuuta, -armee ja mikrokiibistatud rahvastikuni. Loomulikult ei räägitud sellest siis, kui meid ühinema kutsuti. Euroopa Liitu nimetati siis Euroopa Majandusühenduseks ehk Ühisturuks (Euroliidu nimetus 1960-ndatel ja 1970-ndatel). Meile öeldi, et ühineme vabakaubanduspiirkonnaga, mitte tsentraliseeritud Euroopa suurriigiga. Kui olime kord võrku sattunud ja Euroopa majandus piisavalt lõimunud, nii et kiire väljaastumine muutus keeruliseks, algas Ühisturu vabakaubanduspiirkonna muutmine pikalt ettekavatsetud Euroopa türanniaks, Euroopa Liiduks. Alles nüüd on üha rohkem inimesi hakanud taipama, kui kaugele on ümberkujunemine juba edenenud. Sama protsess on käimas Põhja-Ameerika Vabakaubandusleppega (NAFTA), mis peaks plaanipäraselt edenema Euroopa Liidu taoliseks institutsiooniks Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Sama kehtib ka APEC nime all tuntud Aasia ja Austraalia vabakaubanduspiirkonna kohta. (vaata veel pilt 3)
Pilt 3
Seda kõike on ammu planeeritud. Pole juhuslik kokkulangevus, et Adolf Hitleri ja natside üks plaane oli luua ühendus, mida nad Europäische Wirtschafttsgemeineschaft’iks nimetasid. Tõlkes tähendab see Euroopa Majandusühendus! Pärast 1945. aastat vahetasid natsimeelsed vaimuhiiglased oma sõdurisaapad ja teraskiivrid moeka ärimeheülikonna vastu (Operation Paperclip). Sobival hetkel viib Euroopa ühisraha juurutamine selleni, et kõigi liikmesriikide kuld, valuuta ja väärtpaberid lähevad Euroopa Keskpanka Frankfurdis Saksamaal. Seda panka juhivad kuus ametissemääratud, mitte valitud, pankurit kaheksa-aastase ametiajaga ja nagu Maastrichti Lepingus kirjas on, pole võimalik selle superkuuiku otsuseid tühistada. Neist saavad Euroopas legaalsed diktaatorid. Kuidas küll Adolf Hitler rõõmustaks, kui näeks, kuidas tema unistus täitub teise Saksamaa juhi, kantsler Helmut Kohli, Bilderbergi Rühmituse kauaaegse ja tulihingelise liidri juhtimisel. Etapiviisilist lähenemisvõtet kasutatakse ka sularaha järk-järguliseks väljatõrjumiseks, viies meid ikka lähemale päevale, millal kogu raha on elektrooniline ja finantstehingud tehakse arvutite ja tillukese naha alla siirdatud kõiki finants- ja isikuandmeid sisaldavate mikrokiipidega. Meid mõjutatakse uskuma, et pangatähtede ja peenraha kaotamine muudab kõik toimingud palju tõhusamaks ja inimlikele eelarvamustele apelleerides rõhutatakse, et sularaha kadu lõpetab kodanike turvamured ja maksupettused. Tegelik põhjus on aga siiski järelevalve teostamine. Kui sularaha on kaotatud, kingime võimu oma elu üle arvutile ja IT mehele. Kui praegu läheme krediitkaardiga poodi ja arvuti keeldub seda vastu võtmast, on meil praegu veel vähemat võimalus maksta sularahas. Kuid mis saab siis, kui sularaha ei ole ja arvuti ütleb „ei” teie krediitkaardile või mikrokiibile? Kuidas te siis saatesisseoste teha? Ei saagi. Arvuti, või kes iganes selle vastuseid programmeerib, otsustab, mida, millal, ja kas üldse võite osta. Veelgi enam, osa elektroonikainsenere on hoiatanud, et kui meil on kord mikrokiip naha alla istutatud, võib sellele kiibile edastada sõnumeid, mis suudavad tekitada viha, hüsteeriat, agressiivsust ja arvutul hulka muid emotsioone. Siis saavad meist sõna otseses mõttes tõelised robotid. See ei ole ulmeromaan tulevikus ehk juhtuda võivast. See on ohtlikult lähedal ja mikrokiibistamiskatseid tehakse kogu maailmas. Tehnoloogia on olemas, on jäänud vaid üks etapp – manipuleerida inimmõistust sellega nõustuma. Mõjutamine on juba mõnda aega kestnud ning koduloomade mikrokiibistamine on muutunud tavapäraseks.
Kui te ka midagi muud ei tee oma vabaduse eest seismiseks, siis palun teid vähemalt kaaluda, mis tagajärgi teile ja teie lastele toob kaasa see, kui me vastuvaidlemata laseme algust teha inimeste mikrokiibistamiskavaga. Te saate kuulda õigustustetulva mikrokiibistamise, kaasa arvatud vastsündinute (enam ei lähe teie laps kunagi kaduma) kiibistamise poolt, teile räägitakse finantsandmete salvestamisest, mis muudab krediitkaardi liigseks (lõpetab krediitkaardi vargused ja pettused), teile räägitakse kiibist kui vahendist isiku tõendamisel (aitab lõpetada kuritegevuse, kõrvaldab vajaduse passi järele, peatab illegaalse immigratsiooni ja sotsiaalsed pettused). VIDEO Kõik need väited ja teisedki on kavandatud mõjutama meie inimmõistust meid luust ja lihast robotiteks muutvaid mikrokiipe heaks kiitma.
Alati on väga oluline küsida: kellele see kasulik on? Ükskõik millal mingi poliitik, majandusteadlane, kirikutegelane, ajakirjanik või kes tahes õpetab meile, mida me mõtlema peaksime, tasub küsida: kellele on kasulik, et usuksime seda, mida meil kästakse uskuda? Kahtlemata viib vastus tõelise põhjuseni, miks seda „mõtteviisi” meile peale surutakse. Kes saab näiteks kasu sellest, et inimesed usuvad Oklahoma pommi taga olnuvat „paremäärmuslaste” relvarühmitusi? Need, kes tahavad diskrediteerida rühmituste väiteid Globaalse Vandenõu kohta ja need, kes püüavad õigustada veelgi autoritaarsemate seaduste juurutamist Ühendriikides, nagu president Bill Clinton 24 tundi pärast pommiplahvatust välja ütles: kaotada riigis seaduste maksmapanekul piirangud sõjaväe sekkumisele. Kes sai kasu 1996. aastal Saudi Araabias 19 ameeriklast tapnud pommiplahvatusest? Nood, kes Bill Clintoni kombel püüdsid juhtunut kasutada vabaduse piiramise õigustamiseks vastavalt skeemile „Probleem – Reaktsioon – Lahendus”. Pommiplahvatusele järgnenud tööstusriikide tippjuhtide G7 tippkohtumise valdav teema oli vajadus võidelda terrorismi vastu. Kavandati terrorismi vastu võitlemise põhimõtted ja abinõud terrorismi peatamiseks (vabaduse piiramine). Ja mis juhtus mõni päev enne tippkohtumist? Üks TWA lennuk pühiti taevast varsti pärast New Yorgist õhkutõusmist ja Atlantas plahvatas Olümpiamängude ajal pomm. Kes olid kasusaajad? Need kes tahtsid teha G7 kohtumise ajaks terrorismist maailma tippsündmuse. Tunnistajad väidavad, et nägid mõni sekund enne plahvatust valgusenoolt TWA lennuki poole sööstmas.
Üks Maailmakeskpank ja -valuuta
Raha on üks inimeste valitsemise põhi relv. Illuminaatide vereliinide ajalugu jälgides näeme selles pidevat inimestele olematu raha laenamist ja selle eest intresside nõudmist. Kui lähete panka ja laenate sealt raha, siis ei trükita ainsatki uut pangatähte ega vermita ühtki münti, ainsatki untsi väärismetalli ei nihutata tolli võrragi. Teie nimele lihtsalt trükitakse summa, mida ollakse nõus teile „laenama”. Nad on loonud „raha” mitte millestki ning see ei läinud neile midagi maksma. Ent samast hetkest hakkate maksma intresse selle „raha” eest, mida pole kunagi olnud ega tule ka tulevikus. Seda nimetatakse „krediidiks”. Illuminaadid, seesama jõud, mis lõi pangandussüsteemi ja kontrollib kõiki panku, kujundas ka poliitikasüsteemi ja hoiab kõiki peamisi valitsusi lõas. See on võimaldanud neil pankadel kehtestada seadused, mis lubavad välja laenata vähemalt, tõepoolest vähemalt, kümme korda rohkem raha, kui on deposiidil olemas. Tegelikult on see suhe veelgi suurem. Iga kord, kui panete mingisse panka oletame näiteks 100 krooni, annate sellele õiguse välja laenata 1000 krooni mida tegelikult pole. Niinimetatud kullakateta paberraha ja osareservi laenamine tähendavad, et pangad võivad õhust raha võtta alati, kui nad seda soovivad. Võlgade uputust, millega inimesed, ärimehed ja valitsused lakkamatult vaevlevad, põhjustab seesama õhust pärit „raha”. Isiklik võlg, rahvuslik võlg, Kolmanda Maailma võlg – ikka üks ja seesama. Ühtki neist pole tegelikult olemas, ainult numbrid arvutiekraanil. Mõtelge kannatustele, vaesusele ja surmale, mida need rusuvad võlad iga päev põhjustavad, ning ometi on need ainult numbrid, mille pangaametnik on kuvarile klõbistanud. Ei midagi muud. Kujutlege, missmoodi maailm intressivaba raha puhul muutuks. Teile öeldakse, et seda ei saa teha, sest just nõnda tahetakse teid uskuma panna. Muidugi saab. Nii president Kennedy kui ka president Lincoln alustasid intressivaba raha emiteerimisest. Mida muud oli neil kahel mehel ühist, et nad tapeti?
Valitsused võiks kehtestada oma intressivaba raha ja kõrvaldada nõnda otsekohe vajadus maksta erapankadele lausa fantastilisi intressisummasid. Eks oleks see arukas tegu? Aga miks siis ükski valitsus ega mõjukas opositsioonipartei seda isegi ei soovita? Vastus: (a) panku kontrollivad illuminaadid hoiavad oma võimu all ka valitsusi ja tähtsamaid parteisid; (b) suuremal osal nende parteide reapoliitikutest on rahandussüsteemist jahmatavalt algeline ettekujutus. David Icke kirjutab oma raamatus „Matrix’i Lapsed”: „Mul on varem tulnud isegi kutselistele „majandusteadlastele” selgitada, missmoodi raha luuakse. Ma ei naljata. Mõni aasta tagasi kohtusin Inglismaal pensionil oleva pangajuhatajaga, kellele oli kõigest mõni kuu enne ametist taandumist koitma hakanud, et kogu tema karjääri kestel pangast laenatud raha oli lihtsalt illusioon. Seda polnud kunagi eksisteerinud.” Ühendriikides kuulub triljoneid dollareid inimeste higi ja vaevaga tasa teenitavat riigivõlga USA „Keskpangale”, Föderaalreservile. Selle asutasid 1913. aastal Rothschildi, Rockefelleri ja J.P. Morgani pangandusperekondade agendid ning juba antud ajast alates on USA valitsus sellelt „raha” laenanud. Praegu on Föderaalreservi eesotsas iluminaadist satanist Alan Greenspan (Bilderbergi Gruppi, Välissuhete Nõukogu ja Trilateraalse Komisjoni liige) kes päris oma ametikoha Paul A. Volkerilt (Bilderbergi Gruppi, Välissuhete Nõukogu ja Trilateraalse Komisjoni liige). Pilt hakkab selguma. Greenspan osaleb Bohemian Grove’is (Alex Jones – Dark Secrets: Inside Bohemian Grove) toimetatavatel rituaalidel ning on Phillip Eugene de Rothscildi sõnutsi illuminaatide rituaalhierarhias kõrgel kohal. Föderaalreserv otsustab, missugused intressimäärad USA-s kehtestatakse, ning see asjaolu mõjutab oluliselt maailma majandust tänu vastastikusele sõltuvusele, mille illuminaadid on oma süsteemi põiminud. Tsentraliseeritud kontrolli kehtestamine on palju kergem, kui valdate võtmetähtsusega keskusi, mille otsusel on ülemaailmne mõju, ning Greenspani-sugused ninamehed hoolitsevad selle eest, et säärane võim kuuluks ühele isikule. Väärib märkimist, et Tony Blairi (Bilderbergi gruppi liige) juhitud Suurbritannia valitsuse esimese poliitikamuudatuse tegi teatavaks tema rahandusminister Gordon Brown (samuti Bilderbergi gruppi liige), kes kuulutas, et edaspidi ei hakka intressimäära otsustama rahva tahe põhjal moodustatud valitsus, vaid seda teeb illuminaadist Rothschildi kontrolli all olev Inglise Pank, mida juhib Eddie George (jällegi Bilderbergi gruppi liige).
Ameeriklased usuvad Föderaalreservi nimetuses oleva sõna „föderaal” tõttu, et see on nende föderaalvalitsuse osa (nii usuvad ka eestlased et Eesti Pank kuulub riigile).See pole tõsi. Föderaalreserv pole föderaalne ning sel ei ole ka reserve. Tegemist on Euroopast (seega Rothschildide ja illuminaatide) juhitava erapankade kartelliga. Föderaalreserv pole alates asutamisest 1913. aastal kordagi esitanud auditeeritud aruannet, kuid ometi on just see Ameerika Ühendriikide riigivõla allikas. Vaat kuidas kõik toimub. Kui valitsus soovib raha laenata, siis emiteeritakse pangale näiteks miljardi dollari väärtuses valitsuse võlakirju. Seejärel trükib pank miljard dollarit või lihtsalt kannab numbrid kuvarile ning see ei maksa Föderaalreservile midagi, sest ka kõige sellega seotud tühised kulutused, mõni tuhat dollarit, kaetakse õhust võetud rahaga. Sellest hetkest alates hakkab USA maksumaksja tasuma eravalduses olevale Föderaalreservile miljardi dollari intresse. Veelgi enam, nüüd Föderaalreservi käsutuses olevaid valitsuse võlakirju peetakse panga aktivateks, mistõttu see saab nende „väärtusest” kümme korda rohkem välja laenata. (antud juhul kümme miljardit dollarit) ja sellegi summa eest intressi nõuda. Ja nõnda juhtub maailma igas riigis! Kui lähete panka ja annate laenu saamiseks allkirja pandilepingule, siis on taas tegemist samasuguse tüssamisega. Teie maja, teie maad või äri peetakse panga aktivaks ning pank võib teistele klientidele selle hinnangulisest väärtusest kümme korda rohkem raha laenata. Laenu võttes laenate te iseenda vara ning maksate pangale selle privileegi eest. Peale selle on pankadel oma äritegevus, tänu millele ei tunne need laenukapitalist kunagi puudust. Kui pangal ei ole naeruväärsetest pangandusseadustest hoolimata deposiidil väljalaenamiseks piisavalt raha, siis laenatakse mõnest muust allikast juurde. Tol allikal tarvitseb raha ainult lühikeseks ajaks – üheks kuuks või kõigest paariks päevaks – deposiidile panna ning sel ajal tohib pank täiesti seaduspäraselt kümme korda rohkem raha välja laenata, kui too välisallikas oli hoiustanud. Kui laen on välja antud, saab too allikas oma raha tagasi koos tekitatud tüli korvava suure intressiga. Kellelgi ei tarvitse maailmas enam nälgida või viletsuses virelda. Nõnda on illuminaatide kujundatud „raha” ja võla süsteemiga sihilikult kavandatud. Keskpangad nagu ka naftakompaniid on ühe võrgu osad ning neid kõiki juhivad illuminaatide vereliinid.
Avalikkusel pole aimugi, kust raha tuleb. On ainult mingi ebamäärane ettekujutus, et „valitsus” trükib seda või umbes nii. Tegelikult jõuab peaaegu kogu maailmas liikuv „raha” peal tühise osa ringlusesse erapankade kaudu, mis annavad olematu krediidi arvel laenu. Niisiis sünnib „raha” algusest peale võlana, sest seda emiteerivad laenu või krediiti võimaldavad pangad. Sel viisil kontrollivad pangad (mida lõppkokkuvõttes valitsevad ikka ühed ja samad isikud), kui palju raha ringlusesse lastakse. Ning just ringluses olev raha määrab, kas tegemist on majandusbuumi või –langusega. Depressioone ei põhjusta inimesed, kes järsku otsustavad, et nad ei taha enam töötada, asju osta või maja soetada. Langus algab siis, kui ringluses pole küllalt arveldusühikuid („raha”), mis genereeriks piisava tööhõive ja sissetuleku tagava majandusaktiivsuse. Kes kontrollib, kui palju raha on ringluses? Illuminaatide pangad teevad seda. Lühike kokkuvõte, kuidas sajandite kestel on majandustsükleid maha mängitud:
Kõigepealt annate suurel hulgal madala intressiga laene, et julgustada inimesi endalt laenu võtma. Sellega kasvab järsult ringluses oleva raha hulk ning inimesed saavad rohkem kulutada. See õhutab nõudlust ja tootmist, järelikult ka töökohtade loomist. Alanud on majandusbuum. On huvitav nentida, et inimesed kalduvad majandustõusu ajal rohkem laenama, sest nad on oma rahasuutlikkuses kindlad ning võtavad julgemalt võlga, ostavad suurema auto ja avarama maja ning käivad luksuslikumalt puhkamas. Kompaniid laenavad pankadelt rohkem raha, et osta kasvanud nõudluse rahuldamiseks uusi masinaid. Aktsiaturgudel valitseb järsk tõus ning inimesed investeerivad selles globaalses kasiinos rohkem raha, võttes selleks koguni laenu. Ja kui buum on jõudnud haripunkti, kus torge mõjub kõige valusamini, siis hakkavad pangad keskselt koordineerituna raha ringlusest kõrvaldama. Föderaalreservi, Inglise Panga ja muude keskpankade kaudu kergitatakse intressimäära. Äkki juhtub nõnda, et suur hulk ringluses olnud ja seni kaupade ostmiseks kulutatud raha tuleb kõrgemate intresside tasumiseks pankadele maksta ning pangad väljastavad muutunud poliitika tõttu vähem uusi laene. Lõpuks on nõnda, et ringlusest lahkub rohkem „raha”, kui seda sinna lisandub, ning inimesed kaotavad töö. Töökohtade vähenemine süvendab majanduse depressiooni, sest inimestel pole endist viisi tarbimiseks enam raha. Uut tööd ei leita, töötud kaotavad oma maja, nende perekond jääb nälga ning äri kõrbeb põhja. Majad ja äriettevõtted olid ostetud pangalaenuga või õhust võetud rahaga, kusjuures laenuvõtjad nõustusid, et võla tasumata jätmisel läheb tema maja või äriettevõte pangale. Pankade enda loodud majandussurutis annab nüüd neile õiguse üle võtta kogu kinnisvara – majad, maa, äri ja aktivad – tasuks ei millegi muu kui arvutiekraanil helendunud numbrite eest. Lühidalt öeldes, esimesel etapil annavad pangad heldelt laenu ja teisel tõmbavad ringlusest välja nii palju raha, et enam pole võimalik millegagi võlga tasuda. Seetõttu saavad need seaduspäraselt inimeste omandit varastada. Enda meelest nutikad, enamasti aga läbi ja lõhki võhiklikud majanduskommentaatorid nimetavad seda „loomulikuks majandustsükliks”. Selles pole midagi loomulikku. Kõik on pettus. Esimesel etapil, majandusbuumi ajal heidetakse õng vette, teisel, surutise saabudes, aga hakatakse nööri rullile kerima. Säärast manipuleerimistsüklit on korratud juba sadu, koguni tuhandeid aastaid; samasuguseid rahaoperatsioone korraldasid templirüütlid ning enne neid tehti seda Babüloonias ja veelgi kaugemas minevikus. Just sääraste tsüklitega on maailma tegelik jõukus väheste kätte koondatud ja nõnda toimub see praegugi.
Nüüd kavatsevad illuminaadid maailma keskpanga loomise ja ühtse globaalse elektronvaluuta kasutuselevõtmisega inimrassi finantsalistamise täielikult teoks teha. See pank langetaks kõik olulisemad finantsotsused, mis mõjutavad iga riiki. Elektronvaluuta kõrvaldaks käibelt füüsilise sularaha ja kõik muud valuutad. 20. detsembril 2000 teatas Suurbritannia ajaleht Metro, et Singapurist saab aastaks 2008 sularahavaba ühiskond. Artiklis „Beginning of End for Cash” („Sularaha lõpu algus”) teatas ajaleht, et Singapur (Briti kontrolli all olev illuminaatide riik) kavandab e-raha ja hakkab kõigilt selle kasutamist nõudma. Öeldi, et finantstehingud sooritatakse arvutikiipidele salvestatud rahaga ning sularaha jääb minevikku, sest raha liigub inimeste vahel elektrooniliselt digitaalimpulssidega, mida edastatakse mobiiltelefonide, pihuarvutite või isegi käekellade kaudu. Järgmises faasis siirdatakse igale inimesele ilmselt mikrokiibid. Singapuri skeemi kohaselt piisab ostjatel mobiiltelefoniga kauba poole osutamisest, et see registreeriks hinna. Telefon kontrollib ostja pangaarvet internetis ja võtab ostu korral arvelt raha maha. Singapuri valitsuse kinnitusel vähendaks see suuresti pangatähtede ja müntide tootmiseks ning laialivedamiseks vajalikke tööjõu-, turvalisuse- ja transpordikulutusi. Singapuri valuutanõukogu rahavoogude direktor Low Siang Kok on öelnud: „Füüsilised pangatähed ja mündid jäävad minevikku. Pole mõtet tehnoloogiaga võidelda. Kui soovite lastele taskuraha anda, siis saadate selle telefoni teel. Nad võivad kulutada seda bussisõiduks, kooli kohvikus või ükspuha mille ostmiseks.” Seejärel kiitis ta pikalt sularahavaba ühiskonda, millest on ammu räägitud, et seda püütakse inimestele kaela määrida. Elektronraha olevat ohutum kui sularaha või krediitkaart ja nii edasi ja nii edasi.
Rothschildide pangandusdünastia asutaja Mayer Amschel Rothschild ütles kord: „Andke mulle voli riigi valuuta üle ning ma ei hooli sellest, kes seadusi teeb.” Sedasama on ka ühe teise Rothschildi kohta öeldud. Mida vähem on valuutasid, seda kergemini on rahasüsteem kontrollitav. Just sellepärast juurutati Euroopa Liidus euro ning avaldatakse Kanadale survet, et seal võetaks käibele USA dollar. Need on maailmavaluuta poole suunduvad vaheastmed. Näiteks, tänu eurole valitseb grupp Frankfurdis asuva (just seal sündis Rothschildi pangandusdünastia) Euroopa keskpanga isehakanud pankureid kogu Euroopa intressimäärasid ja rahanduspoliitikat. Kas keegi on seda kunagi vaidlustanud? Või vähemalt püüdnud alguseks selgusele jõuda? Järgmine samm on luua maailma keskpank, kus illuminaatidest pankurid kehtestavad planeedi iga riigi jaoks intressimäära ja selle rahanduspoliitika. Maailmavaluuta on elektrooniline, sest nõnda on inimeste üle väga kerge valitseda. Kui te praegu annate elektronraha, krediitkaardi, ning arvuti ei tunnista seda, siis võite ikkagi sularahas tasuda. Aga mis juhtub siis, kui sularaha pole olemas ning arvuti ütleb ei teie krediitkaardile või mikrokiibile, mis peaks seda edaspidi asendama? Teil puuduvad muud ostuvõimalused – ning programmid, mida arvuti teie kaardile või kiibile tunnistab või ei tunnista, kontrollivad, mida, kus ja kas te üldse osta saate. Ühteaegu salvestatakse, mis toodet, kus, millal, kui palju ja mis hinnaga te ostate. Just seda mainitud idee tähendab ning juba praegu on füüsilist raha ringluses kõigest kübeke sellest, mis elektronimpulssidena arvutites liigub. Ning see suhe kahaneb lakkamatult.
Üks Maailmaarmee
Maailmaarmee stsenaarium on veel kord selge näide Probleem – Reaktsioon – Lahendus põhimõttest. Maailmaarmee loomiseks on vaja rahva heakskiitu või lausa nõudmist; Kõigepealt on aga vaja tekitada probleem. Kui ÜRO rahuvalveoperatsioonid oleksid efektiivsed, oleks see hukatuslik Probleem – Reaktsioon – Lahendus järgi valitsemisele: pole Probleemi = pole Reaktsiooni = pole ka Lahendust vaja. Siis tuleb osavalt kohapealt, nagu näiteks Bosnias, sündmusi ja segadusi tekitada, tagamaks ÜRO rahuvalvejõudude võimetus ja toimimatus. Mida rohkem õnnestun ÜRO operatsioone häbistada, seda parem, sest päevast päeva Bosniast saabuvad verdtarretavad filmilõigud võimaldavad endastmõistetavalt üha valjemini kostvat appihüüdu „midagi tuleb ette võtta!”. See lõi võimaluse lahenduse jaoks – 60 000. meheline NATO (maailmaarmee), pärast Teist maailmasõda moodustatud suurim rahvusvaheline jõud. Veel üks võimas samm maailmaarmee loomise ja rahvusriikide armeede lõhkumise suunas „rahu” maski varjus. See oli Bosnia konflikti tegelik põhjus.
Maailm lootis algusest peale, et NATO sekkuks Kosovos toimuvasse, ning kohutavate pommitamise tulemusena kehtestatigi kontroll selles regioonis. Inimesed on tunnistanud, et nad ei mõistnud maailmaarmee vajadust, sest seal polnud kellegagi võidelda. Oli küll – inimestega. Maailmaarmee on allutatud maailmavalitsusele. Selle ülesanne on ellu viia maailmavalitsuse seadusi ja otsuseid, kui mõni riik tõrgub kuuletumast ja tõstab mässu. Me räägime maailmafašismist ning selle struktuure kujundatakse otse meie silme all. Illuminaadid teavad, et Ühendriikides hakkavad paljud vastu, kas või relvaga, kui USA vägedel kästakse oma riigi kodanikke ahistada ja mõrvata. Niisiis paigutatakse ÜRO sildi all Ühendriikidesse salamahti võõrvägesid, suurel hulgal Ameerika sõdureid saadetakse aga välismaale. Sama kehtib teistegi riikide puhul.
Paljud uurijad on juba aastaid rääkinud maailma armee loomise plaanist. On hoiatatud, et lõpuks sulavad ÜRO rahujõud ja NATO kokku, kusjuures NATOle jääb juhtroll. Eeldati, et kardetavasti organiseeritakse ikka rohkem konflikte, kuhu NATO peab sekkuma ja inimesi päästma. See loob pretsedendi ja muudab praeguse olukorra, kuni NATOst saab samm-sammult maailma politseijõud. Mainitud protsess on juba arenemas ning Lahesõda, Bosnia sõda ja Kosovo sõda on kõik selle koostisosad. Sääraste konfliktide manipuleerimisega tegeleb mõjukalt Kissingeri mõttekaaslasteks (Kissinger Associates) nimetatud organisatsioon. Loomulikult juhib seda seltskonda illuminaatide kõikjal viibiv manipuleerija Henry Kissinger. Üks asutajaliige oli tema lähikaaslane lord Carrington, NATO endine peasekretär ja ligi kümme aastat Bilderbergi gruppi juhtinud mees.
Peaaegu kõik põhilised Bosnia konflikti rahuläbirääkijad olid konflikti algusest peale Bilderbergi Rühmitusest, Rahvusvaheliste Suhete Nõukogust, Kolmepoolsest Komisjonist ja Kuninglikust Rahvusvaheliste Suhete Instituudist koosneva võrgustiku liikmed. Need organisatsioonid on Globaalse Eliidi järelevalve all sepitsenud sellesama konflikti, rahastanud ja relvastanud kõiki osapooli ja põhjustanud õudusi. Euroopa Liidu rahuläbirääkijad olid Lord Carrington (Bil, TC, RIIA), Lord David Owen (Bil, TC) ja Carl Bildt (Bil). Nad töötasid koos ÜRO läbirääkijate Cyrus Vance’i (Bil, TO, CFR) ja Thorvald Stoltenbergiga (Bil, TC). Siis ilmus maailma avalikkuse ette „sõltumatu” rahuläbirääkija Jimmy Carter, Kolmepoolse Komisjoni esimene Ühendriikide president ja CFR liige. Tema järel kerkis esile grupp, kes pidas Bosnias asuva maailmaarmee üle läbirääkimisi nn. Daytoni lepingu alusel. Need olid Richard Holbrook (Bil, TC, CFR), kes allus USA riigisekretärile Warren Christopherile (CFR, TC), see omakorda otse president Bill Clintonile (Bil, TC, CFR). Algusest peale juhtis maailmaarmeed endises Jugoslaavias USA admiral Leighton Smith (CFR) ja tsiviiloperatsioone Carl Bildt (Bil).
Rahvas usub, et sõda on raske alustada, kuid uskuge, see pole nii. Sõda on lihtne alustada tulles mõtlemisest loobunud rahva tahtele. Sõjapidamiseks on vaja raha ja relvi. Globaalse Eliidi järelevalve all on mõlemaga varustamine, nii et see pole kunagi probleem. Sõja alustamiseks on vaja, et üks „pool” ründaks teist riiki või ühiskonda. Ja lähebki lahti! Teine riik või ühiskond hakkab loomulikult end kaitsma ja sõda ongi alanud. Palju inimesi on niivõrd dogmade, rassilise eelarvamuste ja sallimatuse küüsis, et pole sugugi raske leida teist ründama minevat inimrühmitust. Võimalusi on laialt. Tavaliselt kindlustab globaalne eliit, et nende „teenrid või marionetid juhivad mõlemaid „pooli”, näiteks Teises maailmasõjas Fraklin D. Roosevelt, Adolf Hitler, Josif Stalin ja Winston Churchill. Globaalse Eliidi esindajad (tuntud ka presidentidena ja peaministritena) söödavad inimkarjale ette muinasjutu vajadusest „võidelda vabaduse” eest või „vallutada tagasi õigus maale, mille Jumal neile kinkis”, kui juba ongi kaks inimkarja karvupidi koos. Sõja, isegi maailmasõja käivitamine pole keeruline. See on lapsemäng. Nii ei tohiks küll olla, aga kuni inimkond pole ärganud ega täiskasvanuks saanud, jääb see nii!
Mikrokiibistatud ja Jälgitav inimkond
Illuminaatide kõige olulisem eesmärk on mikrokiibistatud elanikkonna kujundamine. Nende kavatsuse kohaselt peab iga meie planeedi inimene kandma kehas mikrokiipi ja samasuguse peab laps saama juba sünnihetkest alates. See pole ulme. Just nõnda juba toimubki. Loomulikult ei astuta ligi ega tunnistata ausalt, milleks seda tehakse, sest mõistetakse, et paljud (noh, mõned igatahes) hakkavad vastu. Tegelike kavatsuste varjamiseks toimub kõik vaheastmete kaudu. Alustati loomade mikrokiibistamisest, esialgu vabatahtlikult, nüüd on see aga seaduse järgi kohustuslik, ning sama meetodit rakendatakse juba ka inimestel.
Juba tahetakse inimesi nende terviseandmete ja muude isikliku üksikasjadega mikrokiibistada. Kavatsetakse müüa kiipe vahendina, mis välistaksid raharöövimise, sest inimeste finantsandmed peituvad kiipidel nende naha all. Krediitkaardipettuste vältimine on järgmine ettekääne. Samuti soovitatakse mikrokiibistada lapsi, kes ei läheks siis kunagi kaotsi, sest kiip tuvastab alati nende asukoha. Mida rohkem lapsi kaob või tapetakse ja mida suuremaks pedofiilide oht ühiskonnas muutub, seda tõenäolisemalt hirmunud vanemad oma laste mikrokiibistamist soovivad. Tegelikult on laste kõige ohtlikumad ahistajad või mõrvarid hoopis illuminaadid ise, kes neid kiipe soovitavad. Probleem – reageering – lahendus.
Pilt 4
90-ndate lõpus ilmus ühes Briti ajalehes ülesvõte sipelgast, mikrokiip suiste vahel (pilt 4), kuid pildistatud oli ju ainult seda, mida me tohime näha. Inimeste kiibistamine, et nad saaksid suhelda oma personaalarvuti või internetiga, on veel üks lähenemisviis. Londoni Sunday Times kirjutas:
„Järgmine arvuti, mille ostate, võib osutuda viimaseks, mida teil vaja läheb. Tulevikus soovitavad teadlased siirdada meie pähe elektronkiipe, et saaksime vahetult informatsiooni superteele lülituda. Rahvusvaheliste meeskondade koosseisus tegutseb ka briti uurijaid, kes püüavad luua siirikuid, mis tõlgiksid inimese mõtte arvutikeelde. Ühe töörühma arvates suhtlevad juba järgmise põlvkonna inimesed kuklasse peidetud pipraterasuuruste kiipide vahendusel masinatega.”
Jäetakse aga mainimata, et masinad omakorda suhtlevad ka nendega. David Icke kirjutab oma raamatus „And The Truth Shall Set You Free” tuntud Suurbritannia elektroonikainsenerist dr Carl W. Sanderist, kes leiutas seljaajukahjustusega patsientide abistamiseks mikrokiipsiiriku. Sander ütles, et tema avastuse oli kaaperdanud mingi kummaline brigaad, kellega koos ta käis seitsmeteistkümnel kohtumisel, sealhulgas ka Brüsselis ja Luksemburgis. Ta tunnistab ajakirjas Nexus:
„Viibisin ühel arupidamisel, kus arutati, kuidas saab kontrollida inimesi, keda ei ole õnnestunud identifitseerida. Neil kogunemistel käisid ka Henry Kissingeri ja CIA-meeste taolised isikud. Püüti selgusele jõuda, missmoodi veenda inimesi sääraste kiipide vajalikkuses. Äkki kerkis idee: pajatagem neile kadunud lastest ja nii edasi. Neil kohtumistel räägiti inimestest nagu kariloomadest. CIA-l turgatas pähe mõte trükkida kadunud laste pildid piimapakkidele (mida tehtigi). Kuna kiipide idee on juba omaks võetud, siis enam sääraseid pilt ei näe. Need on oma ülesande juba täitnud.
Dr Sandersi teatel tahetakse, et kiip sisaldaks isiku nime ja fotot, rahvusvahelise (maailmavalitsuse) sotsiaalkindlustuse numbri, sõrmejälgede tuvastuse, isikukirjelduse, perekonnaloo, terviseandmed, aadressi, tegevusala, tulumaksuteatise ja kuriteoregistri. Inimestele öeldakse, et kiibistamise korral ei vaja nad passe ega muid isiklikke pabereid ning lisatakse muidki ilmseid soodsaid asjaolusid, et petetud elanikkond, kelle eest tegelikke eesmärke varjatakse, nõustuks sõna otseses mõttes oma teadvusest loobuma. Või vähemalt oma ajufunktsioonidest. Mikrokiibistamist alustatakse vabatahtliku programmina ning inimestes õhutatakse rõõmu, et nad on mõnusaks arvutiklooniks muutunud. Edasi tehakse protseduur kohustuslikuks. Mida rohkem laste kadumisi, terroristide pommirünnakuid, massitulistamisi ja muid õudusi illuminaadid oskavad korraldada, seda õigustatumaks ja vastuvõetavamaks lambakari kohustuslikku mikrokiibistamist peab. Kiibist keeldujate kohta öeldakse, et neil „olevat midagi varjata” (vana trikk) või et nad ei hoolivat kadunud lastest ning pommiplahvatustes ja tulistamistes tapetud ning vigastatud inimestest. Kindlasti mainitakse ka kohvris tuumapommi vedavate terroristide ohtu, sest nõnda tehakse alati. Ülemaailmne arvutivõrk, kuhu kõik need kiibid ühendatakse, on juba paljudes paikades maa all peidus. Üks neis asub illuminaatide peakeskuses ning ühtaegu NATO ja Euroopa Liidu juhtorganite asukohas Brüsselis. Teine paikneb Ameerika Ühendriikides Cheyenne’i mäes.
2001. aastal teatas kompanii Applied Digital Solutions, et on loonud inimese mikrokiip Digital Angel Tegemist on siirikuga, mis peab edastama inimkeha füsioloogilisi protsesse iseloomustavaid andmeid, näiteks pulssi ja kehatemperatuuri ning asukohta. Kompanii teatel olevat tegemist esimese kasutuskõlbliku siirikuga, mida saab ühendada asukohta määrava satelliidi jälgimisvõrku. Selle varal saab vaadeldava isiku kõiki maapinnal ümberpaiknemisi satelliidilt silmas pidada. Ühteaegu on see mõeldud ühendamiseks internetti, kasutaja identifitseerimiseks veebis. Seda kirjeldatakse kümnesendise mündi suuruse siirikuna, mis paigutatakse naha alla. Kiip kasutab lihasest pärit elektromehaanilist energiat ning selle lülitab tööle kasutaja ise või tehakse seda jälgimistehnikaga
Dr Peter Zhou, DigitalAngel.net Inc.,selle täielikult Applied Digitalile kuuluva filiaali peateadlane ütles:
„Digital Angel on teie ühendus elektroonikamaailmaga. See on teie valvaja ja kaitsja. Ja see kingib teile nii mõndagi head. Meist saab elektronintelligentsi ja oma hinge hübriid.”
Lugege need sõnad veel kord läbi, eriti viimane lause!
Ümarlaua võrgustik
Bilderbergi grupp (Bil) kuulub ühte ja samasse illuminaatide palet maskeerivate organisatsioonide võrku. Neid kontrollivad samad inimesed ning neil on ülemaailmse tsentraliseerimise tegevuskava täitmisel erinev roll. Ülejäänutest olgu märgitud Londoni Kuninglik Rahvusvaheliste Suhete Instituut (RIIA), Ühendriikide Välissuhete Nõukogu (CFR) ja Trilateraalne ehk Kolmepoolne Komisjon (TC), mis tegutseb Ühendriikides, Euroopas ja Kaug-Idas. Need on tuumikut, Ümarlauaks nimetatavat salaühingut ümbritsevad satelliitorganisatsioonid (pilt 5). Just Ümarlaua liikmed Suurbritannias ja Ühendriikides manipuleerisid Esimese maailmasõjaga ja kirjutasid 1917. aastal Balfouri deklaratsiooni, milles Briti valitsus ametlikult toetas juutide kodumaad Palestiinas. Balfouri deklaratsioon oli kiri, mille välisminister ja Ümarlaua eliitliige lord Balfour saatis Ümarlauda finantseerivale lord Lionel Walter Rothschildile. Rothschildid on juhtinud Iisraeli selle loomisest alates ning rahaliselt toetanud terrorirühmitisi, mis vastaseid pommiplahvatustega maha surusid. Muide, öeldu ei tähenda Iisraelis elavate juutide taunimist, vaid see lihtsalt näitab, kui halastamatul viisil neid ja teisigi on ära kasutanud jõud, mille eksisteerimisest neil pole aimugi. Bilderbergi gruppi ja ümarlaua võrgustiku teistesse harudesse kuulub maailma poliitika, äri panganduse, ajakirjanduse, sõjaväe, hariduse ja vist peaaegu kõikide eluvaldade tippisikuid. Nende ülesanne on koordineerida üht ja sama poliitikat pealtnäha seostamata riikide, parteide, sõjaväejuhtide, ajalehtede ja kogu meedia, äri ning rahandusorganisatsioonide kaudu. Nagu kõikide Illuminaatide operatsioonide puhul, on needki inimesed kindlalt lahterdatud, paiknedes peamiselt kolmel tasandil. 1) tuumik, kes teab üldjoonist. 2) alalised liikmed, kes on toimuvaga enam-vähem kursis. 3) isikud, kes on kutsutud Bilderbergi kohtumisele sellepärast, et illuminaadid soovivad neilt vajalikul hetkel mingit kindlasuunalist tegutsemist. Paljud neist ei kuulu illuminaatide vereliini, vaid on lihtsalt manipuleeritavad käsilased, kelle ego on mõjutatud ning kes arvavad, et säärane kutse tähendab maailmaareenile kerkimist ja nüüdsest alates iga päev tähtsate meestega suhtlemist. Need isikud teavad illuminaatide tegevuskavast väga vähe, sageli mitte midagi.
Pilt 5
Kuid Bilderbergi grupp on ainul üks väike osa kogu süsteemist. Tegemist on lihtsalt illuminaatide ning maalima poliitikute, pankurite, äritegelaste ja teiste ühendusega. Seda kontrollivad palju elitaarsemad salaühingud, mis määravad selle tegevuse ja poliitika. Isegi Ümarlaud pole püramiidi tipp, kõigest üks kivi selles. Bilderbergi gruppi avastamine tähendab ainult labürindi ühe sissepääsu nägemist, mitte selle südamesse tungimist.
Loetlen mõnda Bilderbergi osalist, et mõistaksite, kuidas manipuleerimine on korraldatud. Maailma suurima sõjajõu NATO peasekretäri määrab Bilderbergi grupp, eraorganisatsioon, millest 99,9999% inimrassist pole kunagi kuulnud. Mainigem üksnes kuut viimast peasekretäri. Joseph Luns, lord Carrington, Willy Claes, Manfred Woener, Javier Solana ja George Robertson – kõik nad kuuluvad bilderberglaste hulka. Kui palju inimesi seda teab? No vot! Ja kui paljud on kuulnud, et Maailmapanga president (ja Rothchildi partner) James Wolfensohn ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni juhid Peter D. Sutherland ja Renato Ruggerio on Bilderbergi gruppi liikmed? Kas teatakse, et sinna kuuluvad Ühendriikide president Bill Clinton, Suurbritannia peaminister Tony Blair, Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ning tema eelkäijad Kohl, Brandt ja Schmidt? Ning Suurbritannia endised peaministrid Margaret Thatcher, James Callaghan, Harold Wilson, Ted Heath ja Sir Alec Douglas Hume, endine Bilderbergi eesistuja? Vaevalt et keegi on seda kuulnud, isegi nende enda parteide liikmed mitte! Just Ted Heathi tahtel astus Suurbritannia 1972. aastal Euroopa „Ühendusse” ning valitsuse kolmekümneks aastaks salastatud dokumendis, mis hiljuti avaldati, selgub, et Heath teadis algusest peale, kuidas alustatu viib tsentraliseeritud Euroopa riigi loomisele. Heathi lähiliitlane Douglas Hurd põimis veebruaris 1992 Maastrichti lepingule antud allkirjaga Suurbritannia veelgi kindlamalt võrku, mis muutis „vabakaubanduspiirkonna” poliitiliseks liiduks. Sellest ajast alates on võimu tsentraliseerimine jätkunud Euroopa ühisvaluuta euro kasutuselevõtmisega ning juba räägitakse täielikust Euroopa Ühendriigist, mis muudab rahvusriigid lihtsalt Euroopa seaduse administraatoriteks. Tegelikult ongi see juba nõnda. Just säärane on olnud illuminaatide poliitika alates ajast ligi tuhat aastat tagasi, kui asutati Templiordu. Euroopa Ühendriike ihaldati juba siis.
Kokkuvõtteks
Siin lehel on kirjeldatud vaid mõned tagajärjed, mida toob kaasa loobumine oma peaga mõtlemisest, see, kui loovutame teistele õiguse meie eest mõelda. Kui me nii teeme, siis:
a. laseme tillukesel Eliidil otsustada nii meie kui ka meie laste saatuse üle;
b. laseme sel Eliidil programmeerida meid oma piire tajuma selliselt, et kasutame vaid murdosa oma tegelikest võimetest;
c. laseme oma mõtlemisega manipuleerida selliselt, et näeme iga hetk sündmusi ja inimesi täpselt Eliidi soovi kohasena.
d. laseme käputäie pankuritel kontrollida miljardite inimeste finantse intresside võtmisega rahalt, mida pole olemaski.
Kui loobud oma peaga mõtlemisest, siis loobud ka oma elust. Kui nii teevad paljud inimesed, siis loobutakse tervest maailmast. Just seda me olemegi teinud.
Olukord maailmas ja meie isiklikus elus ei ole kellegi teise „süü”. Ei saa kedagi süüdistada selles, mis meiega toimub nagu ei saa seda ka Jumala kaela ajada. Need asjad, mis on siin lühidalt iseloomustatud, on meie endi süü. Kogu kirjeldatud manipuleerimine ja järelevalve on meie endi looming, mis peegeldab kaasaegse inimese mõtlemist või mittemõtlemist. Me ise vastutame juhtunu ja veelgi juhtuva eest!
Selle lehe koostamisel on kasutatud David Icke’i raamatuid “Mina olen mina! Ma olen vaba!” ja “Matrix’i lapsed”. Soovitan neid ja teisi David Icke’i raamatuid kõigil lugeda, kellele teema vähegi huvi pakub.
