Sean Miller | Infowars
Teisipäeval teatas USA president Donald Trump, et Ühendriigid ei ole kunagi vajanud teiste riikide abi Iraani vastu tegutsemisel. Avaldus tuli pärast seda, kui Trump oli palunud Euroopa ja Aasia riikidelt toetust Hormuzi väina avatuna hoidmiseks mõeldud sõjalisele operatsioonile, kuid need riigid otsustasid mitte kaasa lüüa.
Enamik meie NATO „liitlasi“ on Ameerika Ühendriike teavitanud, et nad ei soovi osaleda meie sõjalises operatsioonis Lähis-Idas Iraani terrorirežiimi vastu. Seda hoolimata asjaolust, et peaaegu kõik riigid on kindlalt nõustunud meie tegevusega ning sellega, et Iraanile ei tohi mingil kujul lubada tuumarelva omamist. See ei üllata mind, sest olen alati pidanud NATOt ühepoolseks suhteks: meie kaitseme neid, kulutades igal aastal sadu miljardeid dollareid, kuid nemad ei tee meie heaks midagi, eriti siis, kui meil abi vaja on. Õnneks oleme Iraani sõjalise võimekuse purustanud: nende merevägi on hävitatud, nende õhujõud on hävitatud, nende õhutõrje ja radarivõimekus on hävitatud ning võib-olla kõige olulisemana on kõrvaldatud nende juhid peaaegu kõigil tasanditel, nii et nad ei saa enam kunagi ohustada meid, meie liitlasi Lähis-Idas ega maailma tervikuna. Tänu meie sõjalisele edule ei vaja me enam NATO riikide abi ega ka soovi seda. Tegelikult ei vajanud me seda kunagi. Sama kehtib Jaapani, Austraalia ja Lõuna-Korea kohta. Rääkides Ameerika Ühendriikide presidendina, maailma kõige võimsama riigi juhina, ei vaja me kellegi abi. Tänan tähelepanu eest. President DONALD J. TRUMP
Laupäeval pöördus president sotsiaalmeedias riikide poole, kes saavad oma naftavarud läbi Hormuzi väina, kutsudes neid üles toetama USA sõjalist operatsiooni selle olulise meretee avatuna hoidmiseks.
Paljud riigid, eriti need, keda Iraani katsed Hormuzi väin sulgeda otseselt mõjutavad, saadavad koos Ameerika Ühendriikidega sinna sõjalaevu, et hoida väin avatud ja turvaline. Oleme juba hävitanud 100 protsenti Iraani sõjalisest võimekusest, kuid neil on lihtne saata üks või kaks drooni, paigaldada miine või lasta lühimaa rakett mõnda selle veetee piirkonda, hoolimata sellest, kui rängalt nad on lüüa saanud. Loodetavasti saadavad Hiina, Prantsusmaa, Jaapan, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja teised riigid, keda see kunstlik piirang mõjutab, oma laevad piirkonda, et Hormuzi väin ei kujutaks enam ohtu riigi poolt, mille juhtkond on täielikult kõrvaldatud. Seni jätkavad Ameerika Ühendriigid ranniku ägedat pommitamist ning lasevad Iraani paate ja laevu põhja. Ühel või teisel viisil saavutame peagi selle, et Hormuzi väin on avatud, turvaline ja vaba! President DONALD J. TRUMP
Ameerika Ühendriigid on Iraani täielikult purustanud nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka igas muus mõttes. Kuid riigid, kes saavad oma nafta läbi Hormuzi väina, peavad selle meretee turvalisuse ise tagama ja me aitame neid selles väga palju. USA teeb nende riikidega ka tihedat koostööd, et kõik kulgeks kiiresti, sujuvalt ja tõrgeteta. See oleks pidanud algusest peale olema ühine pingutus ning nüüd see ka saab selleks. See toob maailma lähemale kooskõlale, turvalisusele ja püsivale rahule! President DONALD J. TRUMP
Hoolimata sellest, et Euroopa ja Aasia riigid saavad suure osa oma naftast läbi Hormuzi väina, jäi nende huvi osaleda sõjalises operatsioonis, mida nad ise ei algatanud, tagasihoidlikuks või väljendati koguni otsest keeldumist.
Teisipäeval vahendas Al Jazeera ülevaadet Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni seisukohast USA ja Iisraeli rünnakute suhtes Iraani vastu.
Kuigi Prantsusmaa on Iraani tuumarelva omandamisele kindlalt vastu, on Macron mõistnud hukka USA ja Iisraeli rünnakud Iraani vastu, nimetades neid ebaseaduslikuks ja rahvusvahelise õiguse vastaseks.
„Prantsusmaa seisukoht Iraani tuumaprogrammi suhtes on väga selge. Kuid riigist lähtuvaid ohte ei saa lahendada sõjaliselt, ammugi mitte režiimivahetuse kaudu,“ ütles Prantsuse mõttekoja Foundation for Strategic Research teadlane Laure Foucher Al Jazeerale.
„Prantsusmaa on alati eelistanud Iraani tuumaküsimuse lahendamisel diplomaatilist teed,“ lisas Foucher.
Samamoodi hoiab ka Itaalia USA ja Iisraeli sõjalisest tegevusest eemale. Military.com kirjutas esmaspäeval:
Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles parlamendile, et Itaalia ei osale USA ja Iisraeli sõjalistes rünnakutes Iraani vastu ega soovi sellesse sõtta sekkuda. Ta nimetas konflikti üheks viimaste aastakümnete tõsisemaks rahvusvaheliseks kriisiks ning hoiatas, et olukorra eskaleerumine peegeldab rahvusvahelise õiguskorra laiemat lagunemist.
Meloni sõnavõtt kujunes üheks selgeimaks näiteks sellest, kuidas suur Euroopa riik distantseerub USA ja Iisraeli sõjalisest kampaaniast.
Remix News kirjeldas esmaspäeval ka Saksamaa otsust konfliktiga mitte liituda.
Enne täna Brüsselis toimuvat Euroopa Liidu välisministrite kohtumist ütles Saksamaa välisminister Johann Wadephul, et Saksamaa ei osale rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, mille eesmärk on kaitsta kaubalaevandust Hormuzi väinas, kuigi Trump on seda NATO liitlastelt nõudnud.
Ta ütles seda intervjuus Saksamaa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD saates „Berliini reportaaž“ ning tema seisukoht kattus varasemate avaldustega, mida on teinud nii liidukantsler Friedrich Merz kui ka kaitseminister Boris Pistorius, märkis Mandiner.
Varem samal päeval väljendas Pistorius end otsekoheselt: „Mida peaksid mõned Euroopa fregatid tegema sellist, millega võimas USA merevägi hakkama ei saa? See ei ole meie sõda ja meie ei ole seda alustanud.“
Ka Ühendkuningriigi peaminister keeldus konfliktiga liitumast. The Guardian kirjutas esmaspäeval:
Peaminister Keir Starmer rõhutas, et Ühendkuningriik ei lase end Lähis-Ida laiemasse sõtta kaasa tõmmata ning Euroopa riigid on välistanud sõjalaevade saatmise Hormuzi väina.
Senises kõige selgemas sõnumis Trumpi Iraani-vastase rünnaku suhtes kinnitas Starmer, et jääb oma seisukohale kindlaks, kuigi tunnistas, et see otsus ei ole lihtne.
Samal ajal, kui Ühendkuningriigis kasvas mure USA surve pärast kaasata Briti sõjavägi mereteede turvamisse, ütles ta: „Kuigi astume vajalikke samme enda ja oma liitlaste kaitsmiseks, ei lase me end sellesse laiemasse sõtta tõmmata.“
Aasia riikide vastus Trumpi palvele sõjalise abi järele ei olnud küll nii selgelt eitav nagu Euroopas, kuid ka mitte toetav. Hiina lükkas ettepaneku tagasi, rõhutades vajadust diplomaatilise lahenduse järele. BBC andis teisipäeval ülevaate nende riikide seisukohtadest.
Hiina
Vastates esmaspäeval ajakirjanike küsimusele, kas riik on saanud palve saata piirkonda sõjalaevu ja kuidas sellele reageeritakse, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian: „Hiina kutsub taas kõiki osapooli viivitamatult lõpetama sõjalised operatsioonid, vältima pingete edasist eskaleerumist ning hoidma ära olukorra, kus piirkondlik ebastabiilsus hakkab veelgi enam mõjutama maailma majandust.“
Jian lisas, et Hiina „suhtleb osapooltega, et aidata kaasa olukorra pingete leevendamisele“.
Lõuna-Korea
Pühapäeval teatas välisministeerium BBC-le, et riik jälgib tähelepanelikult Trumpi väljaütlemisi ning jätkab Ameerika Ühendriikidega tihedat suhtlust, et langetada otsus pärast põhjalikku kaalumist.
„Lõuna-Korea valitsus jälgib tähelepanelikult Lähis-Ida olukorra arenguid ning kaalub erinevaid samme, et kaitsta oma kodanikke ja tagada energiatarnekanalite turvalisus,“ teatas ministeerium.
Kaitseminister Ahn Gyu-back ütles teisipäeval parlamendis, et sõjalaeva saatmine Hormuzi väina eeldaks parlamendi heakskiitu.
Jaapan
Peaminister Sanae Takaichi ütles esmaspäeval, et ta ei ole saanud palvet saata piirkonda saatelaevu.
„Jaapani valitsus hindab praegu, milliseid samme oleks vaja astuda. Loomulikult peab kõik toimuma Jaapani õigusraamistiku piires, kuid samal ajal kaalume, kuidas kaitsta Jaapani laevu ja nende meeskondi ning mida on selles olukorras võimalik teha,“ ütles ta.
Takaichi kohtub Trumpiga 19. märtsil Washingtonis.
Euroopa riikide keeldumine astuda konflikti, mida nad ise ei algatanud, ei pruugi tuleneda pelgalt rahusoovist, vaid ka nende täielikust keskendumisest teisele käimasolevale sõjalisele konfliktile, Ukraina sõjale. Need riigid on koondunud niinimetatud tahtekoalitsiooni, et toetada Ukrainat sõjas Venemaa vastu.
