Sean Miller | Infowars
Teisipäeval teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et Ukraina Euroopa toetajad valmistuvad taastama dialoogi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz on samuti avaldanud soovi Kremliga otse suhelda. See suunamuutus on tähelepanuväärne, kuna just Euroopa riigid on olnud peamised jõud, kes on Ukraina sõjalise vastupanu jätkumist senini vedanud.
Macroni sõnul on selle otsuse eesmärk taastada suhtluskanal, mis ei sõltuks enam Ameerika Ühendriikidest ja looks Euroopa jaoks iseseisva võimaluse Venemaaga otse rääkida.
„On oluline, et eurooplased taastaksid omaenda arutelukanalid,” ütles Macron teisipäeval. Tema sõnul on see protsess juba ettevalmistamisel ning tehnilisel tasandil käivad vastavad läbirääkimised.
Prantsusmaa president rõhutas, et suhtlusliini loomine toimub läbipaistvalt koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Kuigi Macron kinnitas taas Prantsusmaa toetust Ukrainale, leidis ta, et kontaktide taastamine Moskvaga on vajalik, et pärast sõja lõppu oleks võimalik julgeolekugarantiide üle läbi rääkida.
„Ma arvan, et see oleks kasulik, kuid ma ei usu, et Venemaa oleks praegu valmis lähinädalatel rahulepet sõlmima,” ütles ta. Macron lisas, et Prantsusmaa jätkab Ukraina toetamist olukorras, kus riiki pommitatakse ning Venemaa rünnakud on suunatud tsiviilelanike ja Ukraina energiataristu vastu. Ta nimetas seda märgiks sellest, et Moskval puudub siiras soov rahu üle läbi rääkida.
Lääne-Euroopa liidrite ja Kremli vaheline otsene dialoog katkes üldjoontes pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris sõjategevust Ukraina vastu.
2025. aasta juulis pidas Macron harukordse telefonikõne Putiniga, kus arutati Iraani ja Iisraeli vahelist konflikti ning puudutati ka Ukrainas toimuvat sõda. Kuigi nende seisukohad Ukraina sõja osas jäid erinevaks, näitasid mõlemad valmisolekut otsida konfliktile rahumeelset lõppu. Enne seda olid nad viimati suhelnud 2022. aasta septembris, mõned kuud pärast sõja puhkemist.
Pühapäeval ütles Prantsusmaa välisminister Jean Noel Barrot, et Euroopa Liit peab looma Venemaaga oma otsese suhtlusliini, jättes Ameerika Ühendriigid vahendaja rollist kõrvale.
„Eurooplased, kes on nüüd Ukraina peamised rahalised ja sõjalised toetajad, peavad omama kanalit oma huvide kaitsmiseks ega tohi delegeerida vastutust kellelegi teisele,” sõnas Barrot.
Need avaldused peegeldavad kasvavat ärevust Euroopa Liidu pealinnades, et nende geopoliitiline mõju hakkab vähenema, kuna USA president Donald Trump on viimastel kuudel pidanud nii Kiievi kui ka Moskvaga kahepoolseid läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamise teemal. Macron ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni on survestanud Euroopa Liitu määrama Venemaale eriesindaja, et liit kindlustaks endale koha võimalikes rahukokkuleppe aruteludes, kirjutas esmaspäeval väljaanne MENAFN.
2025. aasta detsembris kutsus Macron Euroopa Liitu üles Moskvaga uuesti suhtlema ja kontakte taastama.
„On tervitatav, et Kreml on avalikult selle lähenemisega nõustunud. Me otsustame lähiajal, milline oleks parim viis edasi liikuda,” ütles Macron detsembris.
Jaanuaris avaldas Itaalia peaminister Giorgia Meloni Roomas toimunud aasta alguse pressikonverentsil selles osas Macronile avalikult toetust.
„Ma arvan, et Macronil on selles suhtes õigus. Usun, et nüüd on saabunud aeg, et ka Euroopa räägiks Venemaaga,” ütles Meloni.
Nädal peale seda ütles Saksamaa kantsler Friedrich Merz, et Euroopa Liidul oleks kasulik, kui Moskvaga suudetaks leida ühisosa.
„Kui meil õnnestub pikemas perspektiivis Venemaaga taas tasakaal saavutada, kui saabub rahu, siis võime pärast 2026. aastat tulevikku vaadata suure kindlusega,” ütles ta.
Peagi pärast seda ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Moskva tervitab Euroopa hoiakute „positiivset nihet” dialoogi suunas ning märkis, et nii üllatav kui see ka pole, on eurooplaste avaldustes väljendatud seisukohad täielikult kooskõlas Venemaa enda vaatega.
„Kui sellised sõnavõtud peegeldavad tõepoolest eurooplaste strateegilist visiooni, siis tähendab see nende positsioonis positiivset arengut,” ütles Peskov jaanuaris pärast Macroni, Meloni ja Merzi avaldusi.
„Tahaks uskuda, et aja jooksul olukord siiski muutub ja meie riigid naasevad normaalse ning konstruktiivse dialoogi juurde,” lisas Peskov, rõhutades samas, et see eeldab Venemaa rahvuslike huvide austamist ning legitiimsete julgeolekumurede arvestamist.
Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas lükkas siiski jutud dialoogipüüdlustest tagasi, öeldes, et Brüsselil pole Moskvale läbirääkimistes midagi pakkuda.
„Me ei saa minna Venemaa juurde ja öelda: rääkige meiega,” ütles Kallas 30. jaanuaril. Tema sõnul on ameeriklaste poolt Ukrainale peale surutavad järeleandmised juba niigi väga suured ning ta ei näe, mida Euroopa saaks Venemaale veel lisaks pakkuda. „Miks peaksid nad siis meiega üldse rääkima?” küsis ta.
Washington jätkab samal ajal dialoogi Moskvaga. USA on kavandanud kolmapäevaks ja neljapäevaks Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis kolmepoolsed rahuläbirääkimised, kus osalevad ametnikud nii Ukrainast kui ka Venemaalt.
