Michael Nevradakis, Ph.D. | The Defender
Maailma Majandusfoorumi (WEF) eelmisel nädalal Davosis toimunud aastakohtumisel kutsuti üles lausa „kultuurirevolutsioonile“, et kasvatada inimeste valmisolekut tarbida laboris kasvatatud liha, hoolimata avalikkuse „kohutavast“ vastuseisust sellistele toodetele, kirjutas väljaanne The Blaze.
Kohtumine Šveitsis Davosis tõi kokku maailma mõjukaimad poliitilised ja majandusjuhid.
Paneeldiskussioonil „Food @ the Edge“ („Toit võimalikkuse piiril“) tõstatas endine peakokk ja Barack Obama administratsiooni toitumispoliitika nõunik Sam Kass küsimuse, kui kiiresti levivad „asendustooted“ seniste põhitoiduainete asemel. Kass märkis, et ta ei taha näha tulevikku, kus näiteks kohvi ei tule enam puu otsast, vaid tehases toodetud joogina.
Itaalia kohvitootja illycaffè juhatuse esimees Andrea Illy vaidles vastu, öeldes, et tarbijatel on tehnoloogiliselt toodetud toidu suhtes „kohutav kultuuriline vastuseis“, kuid tema hinnangul on just sellised toidud see suund, kuhu maailm liigub.
Illy, kes on WEFiga seotud olnud üle kümne aasta, väitis, et liha tarbimise vähendamine tooks kaasa nii keskkonna kui ka tervise seisukohalt positiivseid muutusi. Tema sõnul tuleneb koguni 70 protsenti põllumajanduse ökoloogilisest jalajäljest loomsetest valkudest.
Illy sõnul olevat päris liha „liigne tarbimine“ Läänes peamine mittenakkushaiguste põhjus ja ühtlasi suurim terviseprobleem. Ta kutsus üles vähendama loomse liha tarbimist „tervislikule“ tasemele ning algatama aastakümneid kestva kultuurirevolutsiooni, et inimesed hakkaksid sööma laboris kasvatatud liha.
Eksperdid rõhutavad päris liha kasulikkust ning seavad küsimärgi alla laboris kasvatatud alternatiivide ohutuse
Sisehaiguste arst ja organisatsiooni Door to Freedom asutaja dr Meryl Nass lükkas Illy väited tagasi. Tema sõnul on pärast seda, kui tervishoiuametnikud hakkasid soovitama liha tarbimist vähendada ja sidusid selle mitmete terviseprobleemidega, kasvanud laste rasvumine 4 protsendilt 20 protsendini. Samuti olevat kahekordistunud laste teist tüüpi diabeet ning täiskasvanute diabeedi ja eeldiabeedi näitajad hüppeliselt tõusnud. Nass peab nende muutuste peamiseks põhjuseks hoopis liigset süsivesikute tarbimist.
„Liha on äärmiselt tervislik, eriti siis, kui loomi karjatatakse karjamaal, nagu neile ette nähtud ning neid ei toideta antibiootikumide, hormoonide ega saastunud söödaga,“ ütles Nass. Tema sõnul on tööstuslikus lihatootmises kasutatav loomasööt sageli „glüfosaadiga üle ujutatud või kasvatatud reoveesette peal“.
Bioloogiadoktor Heidi Wichmann, kes kuulub algatuse Make Europe Healthy Again nõuandekomiteesse, ütles, et mittenakkushaiguste peamine põhjus ei ole liha, vaid hoopis see, kuidas toitu toodetakse ja töödeldakse ning kuidas see on lahti rebitud looduslikest bioloogilistest tsüklitest.
„Liigne tarbimine bioloogiliselt degradeerunud ja tugevalt töödeldud toodete puhul on probleemne sõltumata sellest, kas need on loomset või taimset päritolu,“ rõhutas ta.
Laste Tervisekaitse organisatsiooni (Children’s Health Defense) vanemteadur Karl Jablonowski ütles, et kuigi loomakasvatus võib olla „oluline haigustekitajate allikas“, jääb laboris kasvatatud liha ohutus endiselt suure küsimärgi alla.
„Laboris kasvatatud liha kannab endas kõiki neid tundmatuid tegureid, mis kaasnevad iga uue tehnoloogiaga,“ ütles Jablonowski. „Teoorias võib selline toit olla tervislik, kuid praktikas ainult siis, kui tarbijad seda ise nõuavad.“
Global Wellness Forumi esimehe ja GreenMedInfo asutaja Sayer Ji sõnul hõlmavad laboris kasvatatud lihaga seotud teadmata riskid „uudseid ohte“, mida ei ole veel piisavalt uuritud.
„Paljud sellised tooted põhinevad niinimetatud immortaliseeritud rakuliinidel, mis juba oma olemuselt väldivad normaalset rakkude vananemist ja suremist, tekitades õigustatud muret nende võimaliku vähkitekitava mõju ning pikaajaliste bioloogiliste tagajärgede pärast,“ ütles Ji.
Ji sõnul koondavad sellised tehnoloogiad toidutootmise suletud ja rangelt patenteeritud süsteemidesse, mis tõrjuvad välja kohalikud, hajutatud ja talupõhised toiduvõrgustikud. Tema hinnangul tähendab see liikumist eemale toidusuveräänsusest ning aina suuremat sõltuvust tööstuslikest struktuuridest.
Maailma Majandusfoorum nimetab tüvirakkudest kasvatatud liha „revolutsiooniliseks“
WEF avaldas eelmisel nädalal video, mis reklaamib loomsetest tüvirakkudest toodetud laboris kasvatatud liha, kirjeldades seda „revolutsioonilise“ tehnoloogiana.
Videos tutvustati Singapuris tegutsevat ettevõtet Shiok Meats, mis kasvatab loomsetest tüvirakkudest „liha“ ja „mereande“. WEF väitis, et Shioki tehnoloogia pakub „paljulubavat lahendust“ tavapärase loomakasvatusega seotud keskkonna- ja eetilistele probleemidele.
Singapur, mis andis laboris kasvatatud liha müügile heakskiidu juba 2020. aastal, on kujunenud üheks maailma juhtivaks riigiks tavapärase liha alternatiivide edendamisel. 2024. aastal lubas Singapur inimtoiduks kasutada ka 16 putukaliiki.
Mitmed eksperdid viitavad, et globaalne eliit survestab liha tarbimist vähendama, pakkudes välja taktikaid, nagu inimeste muutmine punase liha suhtes allergiliseks või jõukate riikide veenmine üle minema „100 protsenti sünteetilisele veiselihale“.
„Globalistid pidid looma narratiivid, et liha demoniseerida,“ ütles Nass. Tema sõnul tuleneb surve laboris kasvatatud liha suunas soovist koondada toidukontroll kesksete võimustruktuuride kätte. Nass väitis, et eesmärk on muuta inimesed sõltuvaks „autoriteetidest“, kes saavad toidu vajadusel piirata, muuta selle liiga kalliks ja inimesi sel moel kontrollida.
Valitsuse Vastutuse Instituudi (Government Accountability Institute) uurimisdirektor Seamus Bruner leidis, et kogu seda arengut seob „obsessioon“, mida ta nimetab „kontrolligarhideks“: väike isehakanud eliit, kes usub, et iga inimelu aspekt peab olema nende poolt juhitud, optimeeritud ja lõppkokkuvõttes nende omanduses.
Seitse USA osariiki, sealhulgas Florida, Texas ja Montana, on laboris kasvatatud liha juba keelustanud. Selle kuu alguses avaldas USA tervishoiu- ja sotsiaalministeerium (HHS) uued toitumissoovitused, mis eelistavad valkude, piimatoodete, tervislike rasvade, köögiviljade ja puuviljade tarbimist ning jätavad teraviljatooted tagaplaanile.
Tarbijad on need nn alternatiivseid lihatooteid üha enam tagasi lükanud. Näiteks kukkus sünteetilist liha tootva Beyond Meati aktsia hind eelmisel aastal järsult, langedes kõigi aegade tipptasemelt 240 dollarilt USA-s nõrga nõudluse tõttu alla ühe dollari.
Brownstone’i Instituudi president ja asutaja Jeffrey Tucker ütles, et sellisele „franken-toidule“, mida toodavad samad intellektuaalsed ringkonnad ja laboritehnikud, kes on tema sõnul loonud mürgise toidu ja ravimid, on turul peaaegu olematu nõudlus.
Tuckeri sõnul toetuvad sünteetilise liha tootjad valitsuse regulatsioonidele ja piirangutele, et päris tervislikku elu ja head elukvaliteeti pidurdada, samal ajal halvustades seda, mis on meie jaoks tegelikult nii kasulik kui ka maitsev.
WEF väidab, et kunstlike lisaainete eemaldamine tekitab toiduainetööstusele „stressi“
Teised WEF-i paneeli osalejad kritiseerisid HHS-i samme, millega püütakse vähendada sünteetiliste värvainete ja kunstlike lisaainete kasutamist toiduainetes.
Slay Newsi andmetel ütles tehisintellektil põhineva „valgu avastamise ettevõtte“ Shiru asutaja ja tegevjuht Jasmin Hume, et HHS-i soovitused panevad toiduainetööstuse „enneolematu surve“ alla.
Hume väitis, et sünteetiliste koostisosade eemaldamine nõuaks tootjatelt suuri ümberkorraldusi ning avaldaks tema sõnul negatiivset mõju nii tarbijatele kui ka planeedile.
Nass märkis, et USA-s on heaks kiidetud ligikaudu 10 000 kunstlikku toidulisandit, samas kui Euroopa Liidus vaid umbes 400. „Ettevõtted juba teavad, kuidas toitu valmistada ilma enamikku neist lisaainetest kasutamata,“ ütles ta.
Slay News kirjutas, et Hume’i kommentaarid tulid ajal, mil Trumpi administratsioon on hoogustamas kampaaniat Make America Healthy Again (MAHA), võttes sihikule ülitöödeldud rämpstoidu, sünteetilised lisaained ja lisatud suhkrud, jättes WEF-i liikmed „rabelema“, et kaitsta sünteetilist toitu, mille vastu kasvab nii avalik kui ka poliitiline vastuseis.
Massvaktsineerimist ja kariloomade hävitamist võib seostada laboris kasvatatud liha agendaga
Politico Europe kirjutas 16. jaanuaril, et Kreeka ametivõimud reageerivad üle riigi levivale lambarõugete puhangule karjade massilise hävitamisega, kuid samal ajal kasvab surve alustada ka ulatuslikku vaktsineerimist.
Politico Europe’i andmetel paluvad paljud Kreeka farmerid vaktsiine, et oma karju päästa. Massvaktsineerimine oli ka üks nõudmistest hiljutistel protestidel, kus põllumehed blokeerisid maanteid, väljendades rahulolematust Kreeka valitsuse poliitikaga.
„Lambarõuged on nii nakkavad, et ülemaailmsed põllumajandusreeglid nõuavad kogu karja viivitamatut tapmist juba siis, kui avastatakse kasvõi üksainus haigusjuhtum,“ kirjutas Politico Europe. Puhang on seni toonud kaasa enam kui 470 000 lamba ja kitse hukkamise ning rohkem kui 2500 farmi sulgemise Kreekas.
Euroopa Liidu loomade heaolu volinik Olivér Várhelyi ütles eelmisel aastal Kreeka ametivõimudele, et vaktsineerimine on ainus uus meede, mis suudaks peatada uued lambarõugete puhangud.
Politico Europe’i teatel on Kreeka valitsus ja selle nõunikud selle võimaluse korduvalt tagasi lükanud, viidates suurtele rahalistele tagajärgedele, ekspordikahjule ning asjaolule, et lambarõugete vaktsiini ei ole Kreekas ega Euroopa Liidus ametlikult heaks kiidetud.
Taastava põllumajandusega tegelev farmer Howard Vlieger, kes kuulub GMO/Toxin Free USA nõuandekogusse, ütles, et valik massilise hävitamise ja massvaktsineerimise vahel jätab tähelepanuta vana ja toimiva meetodi, kus farmerid „lasevad surra neil, kes nagunii surevad“, ning kasutavad ellujäänud loomi geneetilise alusena uue karja taastamiseks.
„Vaktsiinidega tekitatud immuunsus ei suuda kunagi täielikult jäljendada loomulikul teel omandatud kaitsevõime ulatust, kestvust ega seotust ökosüsteemiga. Just loomulik immuunsus oli algselt vaktsineerimise idee inspiratsiooniks, kuid seda pole suudetud tõeliselt asendada,“ ütles Ji.
Bruner, raamatu „Kontrolligarhid: kuidas miljardäride eliit, nende salakokkulepped ja globalistlik plaan püüavad sinu elu enda kontrolli alla saada“ („Controligarchs: Exposing the Billionaire Class, Their Secret Deals, and the Globalist Plot to Dominate Your Life“) autor, ütles, et laboris kasvatatud liha ning kariloomade massiline hävitamine või vaktsineerimine on osa sellest, mida ta nimetab „kontrolligarhide maailmapildiks“. Tema sõnul tähendab see püüdu koondada looduslike süsteemide juhtimine tsentraalse kontrolli alla, viidates tõhususele, ohutusele ja kestlikkusele.
„Nad tahavad asendada orgaanilise ja hajusa elu süsteemidega, mida saab jälgida, patenteerida ja juhtida ülevalt alla,“ ütles ta.
