Ron Paul | Ron Paul Institute
President Donald Trumpil ei kulunud kaua aega, et muuta põhjendust, miks USA sõjavägi saadeti Venezuelasse eesmärgiga vahistada president Nicolás Maduro ja tema abikaasa. Veel kuude vältel enne Maduro kinnivõtmist oli Valge Maja keskne süüdistus see, et Venezuela riigipea juhib narkokartelli. Pärast operatsiooni muutis Trump aga selgitust, väites, et sekkumise tegelik põhjus oli Venezuela nafta, ning teatas plaanidest saata riiki USA naftafirmad.
Umbes nädal pärast sissetungi kohtus president Trump Ameerika naftafirmade juhtidega, et arutada plaane Venezuela suhtes. Mitmed kohtumisel osalenud naftafirmade juhid suhtusid Venezuela naftatööstuse arendamisse pigem reserveeritult kui entusiastlikult. Üheks põhjuseks on asjaolu, et pärast seda, kui Venezuela riik kakskümmend aastat tagasi naftatööstuse riigistas, on hüdraulilise purustamise tehnoloogia teinud Ameerika Ühendriikidest maailma suurima nafta ja maagaasi tootja. Venezuela naftasektori taastamine võiks minna maksma kuni miljard dollarit, ilma et tasuvus oleks kindel. Olukorda muudab keerulisemaks ka see, et Venezuela nafta ei voola torustikes iseseisvalt ning vajab lahustitega segamist, mis teeb selle transpordi oluliselt kallimaks.
Esimesel pressikonverentsil pärast Venezuela presidendipaari kinnivõtmist teatas Trump, et Ameerika Ühendriigid hakkavad riiki juhtima seni, kuni on võimalik korraldada tema sõnul turvaline, korrektne ja kaalutletud üleminek. Hiljem hoiatas ta ka Maduro võimalikku mantlipärijat, asepresident Delcy Rodríguezi, väites, et too maksab väga ränka hinda, tõenäoliselt veelgi rängemat kui Maduro, juhul kui ta ei täida USA valitsuse esitatud nõudmisi.
Pärast Venezuela vastu suunatud sissetungi on hakatud spekuleerima, et Trump võib anda USA sõjaväele korralduse rünnata ka teisi riike. Nii ütles välisminister ja riikliku julgeoleku nõunik Marco Rubio, et kui tema elaks Havannas ja kuuluks Kuuba valitsusse, oleks tal põhjust muret tunda.
Kedagi ei üllatanud, et senaator Lindsey Graham tervitas rõõmuga võimalust, et Venezuela võiks olla alles esimene mitmest režiimivahetussõjast, mida Trump kavatseb pidada. Graham läks koguni nii kaugele, et lasi presidendil autogrammi anda mütsile kirjaga Make Iran Great Again. Paljud Iraani šahhi salapolitsei ohvrid võiksid aga Grahamiga vaielda küsimuses, kas CIA poolt järjekordse marionettvalitsuse paigaldamine muudaks Iraani kuidagi paremaks.
Trumpi ootamatu vaimustus režiimivahetussõdadest võib olla üks põhjusi, miks ta soovib kasvatada USA sõjalist eelarvet 1,5 triljoni dollarini. President väidab, et kulude suurenemist oleks võimalik katta tollituludest, kuid see ei ole reaalselt teostatav. Suurem osa lisakulutustest tuleks katta teiste maksude arvelt, sealhulgas Föderaalreservi kaudu toimiva varjatud ja regressiivse inflatsioonimaksu kaudu.
Pew Research Centeri värske küsitlus näitab, et alla 50aastaste ameeriklaste seas on märksa vähem toetust aktiivsele ja sekkumispõhisele USA välispoliitikale kui vanemaealiste hulgas. See hoiak on sarnane nii demokraatide kui ka vabariiklaste seas. Noorema põlvkonna teistsugune vaade välispoliitikale oli üks olulisi tegureid, mis aitas Trumpil 2024. aastal noorte valijate toetust võita. Kui president jätkab oma lubaduse rikkumist hoiduda režiimivahetussõdadest, toob see paratamatult kaasa toetuse vähenemise nii temale endale kui ka vabariiklastele ja seda just nooremate valijate seas.
