Sean Miller | Infowars
Kolmapäeval kutsus Vene presidendi Vladimir Putini nõunik Juri Ušakov Euroopa liidreid Kremlisse kõnelustele Ukraina sõja üle. Kutse on tähelepanuväärne, sest seni on Ühendriigid tegutsenud kahe sõdiva poole peamise vahendajana – pidades alles hiljuti pühapäeval kohtumise Kiievi ja teisipäeval Moskva esindajatega, mis aga ei toonud sisulist tulemust.
„Eurooplased keelduvad igasugustest kontaktidest… kuigi [Venemaa president Vladimir] Putin on korduvalt öelnud, et kui mõni Euroopa liider soovib rääkida, on nad Moskvas teretulnud,“ ütles Ušakov. „Meie poolt pole takistusi, et suhtluse taastamisega edasi minna.“
Washington avaldas hiljuti 28 punktist koosneva rahuplaani, kuid pärast nädalavahetust, mil Euroopa liidrid selle detaile järjest lahti harutasid, kujunes ettepanekust versioon, mis polnud Venemaale vastuvõetav. Selle protsessi käigus vahendasid arenguid mõlema poole vahel Ameerika Ühendriigid.
Üks suuremaid vaidluskohti on territooriumide küsimus. Kiiev ja teda toetavad Euroopa liidrid keelduvad loovutamast Venemaale ainsatki maatükki, samal ajal kui Moskva ei ole nõus sõda lõpetama, kui ta ei saa säilitada kontrolli osade Ida-Ukraina alade üle. Teisipäevased kõnelused sellele lahendust ei toonud ja ei viinud rahuleppele sugugi lähemale.
Teine terav vaidlusteema puudutab julgeolekugarantiisid. Kiiev ja Euroopa soovivad, et Ukraina liituks NATO-ga, kuid Moskva ei ole nõus sõja lõpetamise tingimusena Ukraina võimaliku NATO liikmelisusega.
Kuigi president Donald Trumpi administratsioon on tema teise ametiaja algusest peale püüdnud Ukraina ja Venemaa vahel kokkulepet saavutada, on Kiievit toetavad Euroopa riigid survete ja rahaliste toetustega suunanud Ukrainat sõda jätkama.
Euroopa ja Venemaa juhtide kohtumine võib osutuda tõhusamaks kui USA vahendusel peetud kõnelused, eriti arvestades, et Washington on korduvalt andnud märku valmisolekust taanduda, kui diplomaatilised pingutused ei too tulemust.
RT vahendas Venemaa vaadet Ukraina sõjale ja seda, millisel positsioonil Moskva Euroopa suunalise diplomaatia osas praegu seisab:
EL on toetanud Kiievit nii rahaliselt kui ka sõjaliselt ning kehtestanud Venemaa vastu enneolematuid sanktsioone. Samuti on liit püüdnud konfiskeerida Belgias asuvas Eurocleari arvelduskeskuses külmutatud Vene riigivarasid, et suunata need Ukraina rahastamiseks. Moskva on hoiatanud, et peab sellist sammu otseseks “varguseks.”
Liit on sisuliselt tagasi lükanud USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni eelmisel kuul esitatud Ukraina rahuplaani ning pakkunud selle asemel välja oma tingimused, mida Moskva nimetas “ebakonstruktiivseteks.”
Teisipäeval ütles Putin, et EL elab endiselt illusioonis, justkui suudaks ta Ukraina konflikti kaudu Venemaale “strateegilise kaotuse” valmistada. Tema sõnul oli see mõtteviis algusest peale ebarealistlik, kuid Brüssel ei suuda endale tunnistada, et on eksinud.
Putin kohtus Zelenskõiga aastaid enne sõja algust, 2019. aastal, ning on väljendanud valmisolekut kohtuda Ukraina liidriga ka sel aastal.
